Valitsus eraldas õpetajate palgatõusuks lisaraha 10 miljonit, et tõsta miinimumpalk 1250 euroni. Seda on jätkuvalt piinlikult vähe. Ei saa öelda, et suuremaks palgatõusuks raha ei ole. Raha on alati prioriteetide küsimus – tasuta ühistranspordiks leiti 20 miljonit eurot nagu naksti. Selleks, et tõsta õpetajate palk 2000 euroni, läheks vaja 113 miljonit eurot. Eksperdid on välja arvutanud, et rumala valitsemise etaloniks saanud piirikaubandus on meie riigile läinud maksma 181 miljonit eurot. Seega, küsimus ei ole rahas.

Reformierakond on lubanud tõsta õpetajate keskmine palk nelja aastaga vähemalt 2000 euroni ning kümne aasta eesmärk on tõsta õpetajate palk kahekordseks Eesti keskmiseks.
Reformierakond on lubanud tõsta õpetajate keskmine palk nelja aastaga vähemalt 2000 euroni ning kümne aasta eesmärk on tõsta õpetajate palk kahekordseks Eesti keskmiseks. Prognooside kohaselt võiks siis õpetajate keskmine palk olla 4000 euro ringis. Kui tänased õpetajad saaksid kahekordset Eesti keskmist palka ehk hetkeseisuga 2642 eurot, kas nad tunneksid end klassi ees seistes ühiskonnas väärtuslikumana?

Mina usun, et lisaks palkade tõstmisele on oluline kaasajastada ka õpetajate töökeskkonda ning -tingimusi. Me oleme pannud õpetajatele väga palju ülesandeid, kuid töötingimused ei ole neile nõudmistele järgi tulnud. Kool annab tööd tippspetsialistidele, kes tegelevad igapäevaselt meie laste arengu toetamisega. Nende võimuses on muuta väikeste inimeste saatust. Ka uuringud on näidanud, et kui õpilasel on õpetajaga soe suhe, siis ta ka õpib paremini. Kui me tahame, et õpetajad väärtustaksid meie lapsi, siis peame ka meie neid väärtustama ja mitte ainult aktustel, vaid päriselt. Iga päev.

Määrava tähtsusega on ka õpetaja professionaalse autonoomsuse väärtustamine. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge, siis me peame teda usaldama ja seda talle pakkuma.
Määrava tähtsusega on ka õpetaja professionaalse autonoomsuse väärtustamine. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge, siis me peame teda usaldama ja seda talle pakkuma. Meie õpetajate töökoormus ja vastutus on ebainimlikult suur. OECD andmetel on hariduslikult edukates riikides klassid pigem suured, aga õpetajaid on seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 37 õpilast, siis võiks selles klassiruumis ideaalis olla kolm täiskasvanut, sest õpetajal peab olema võimalus last märgata ning reageerida. Vajaliku tugipersonali olemasolu on õpetaja rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Kindlasti tasub üle vaadata ka bürokraatia, millega me oleme oma õpetajaid koormanud. Kas õpetaja peab ikka iga aasta esitama tööplaane ja aruandeid kui me teda usaldame? Laseme õpetajad vabaks tegelema lastega, mitte aruannetega.

Hea on see, et tegelikult saavad õpetajad aru oma töö olulisusest – enam kui 70% õpetajatest tunnistas eelnevalt viidatud uuringus, et nad saavad oma igapäevatöös teha ühiskonna heaks suuri asju. Nagu arstid ja nii see ongi. Selleks, et õpetajad tunneksid end ühiskonnas väärtuslikena, peame tegema ühiskondliku kokkuleppe tõsta jõuliselt õpetajate palka ning tagama neile mõistliku ja kaasaegse töökeskkonna. Tuleviku nimel. Kas midagi võiks olla tähtsamat?