Liisi Kööts-Ausmees: Pimedus teeb kurvaks
Elektri kokkuhoiu taustal tasub silmas pidada, et pidev hämaruses viibimine soodustab meeleoluhäirete teket ja kurnatust.
Eesti asub üsna kaugel põhjas. Meie laiuskraadid on isegi võrreldavad Alaska ja Gröönimaa lõunatipu ning Kamtšatka poolsaare põhjaosaga. See tähendab, et meil on lühikeste öödega suved, kuid ka sama lühikeste päevadega talved. Aastaaegade vaheldumisega seotud muutused on inimeste käitumises üpris levinud. Selle põhjusi analüüsides võib siinses kliimas kaaluka argumendina näida õhusoojus, kuid veelgi olulisemaks enesetunde ja aktiivsuse mõjutajaks peetakse siiski valgust.
Seda, kui oluline on valgus, näitab alustuseks kasvõi tõsiasi, et pimeduses me lihtsalt ei näe. Tänu valgusele toimuvad ajus hormoonide ja virgatsainete taseme muutused. Otsest mõju emotsioonidele on märksa keerulisem tõendada.
Tartu ülikooli psühholoogia instituudis 2011. aastal avaldatud uuringus leidsime, et kui muude ilmastikutingimuste (õhusoojuse jms) mõju uuritavate emotsioonidele oli pigem väheoluline, siis päikesevalguse suurenedes väsimus vähenes ja positiivsed emotsioonid võimendusid. Sügisesel valgushulga vähenemisel peaks loogiliselt võttes olema vastupidine efekt. Pideva kurnatuse, unevajaduse ja söögiisu seisundis leiavad end aasta lõpus paljud põhjamaalased. Siin võib aga tegemist olla pigem normaalse reaktsiooniga karmiks muutunud keskkonnaoludele.
Ebatavaline kurvameelsus
Kui sügistalvine meeleolulangus on nii tõsine, et hakkab häirima töövõimet ja lähisuhteid, võib kahtlustada sesoonset depressiooni. Selle all kannatajatel ilmnevad sügiseti kindlad sümptomid, mis kestavad läbi talve ja leevenevad kevade saabudes. Tekkida võivad ebatavaline kurvameelsus ja keskendumisraskused. Unevajadus ja söögiisu suureneb, samal ajal kui energiat ja sotsiaalset suhtlust on vähem. Üks märk võib olla ka varem naudingut pakkunud tegevuste vastu huvi kaotamine.
Kuigi sesoonne depressioon on kõrgematel laiuskraadidel levinum kui ekvaatori lähedal, ei taba psüühikahäire mõõtu talvemasendus kaugeltki kõiki eestlasi. Erinevatel andmetel hinnatakse sesoonse depressiooni esinemissageduseks kuni 10% – rohkem naistel ja noorematel inimestel.
Uuringud on näidanud, et ebameeldivad sümptomid taanduvad, kui inimesed viibivad regulaarselt päevavalguse käes. Ent pooleks aastaks lõunasse kolimine ei ole siiski ainus väljapääs. Järjest enam pannakse rõhku ka kunstliku valguse ärakasutamisele. Masendus- ja kurnatustunde leevendamiseks soovitatakse peale psühhoteraapia üha sagedamini ereda valguse teraapiat, mille tarbeks töötatakse välja spetsiaalseid lampe.
Püüa päikest
Sisevalgustuse puhul on oluline inimese ööpäevarütmidega adekvaatse kooskõla saavutamine: kas on aeg ärkvel olla või magada. Teisalt loevad ka situatsioonist lähtuvad eesmärgid: kas soovitakse keskenduda või hoopis lõõgastuda. See, kas kodus ja tööl täisvõimsusega säravad lambid inimesi õnnelikumaks muudavad, on kaheldav, kuid pidev hämaruses viibimine võib küll häirida aju ööpäevarütmidega seotud ainete tasakaalu. Kas kokkuhoiu mõttes või mõnel muul põhjusel regulaarselt ebapiisava valgustusega ruumides viibimine võib kokkuvõttes elukvaliteedile ebasoodsat mõju avaldada. Eelkõige puudutab see siiski inimesi, kellel on suurem sesoonse meeleoluhäire tekke risk.
Nüüd, kui päev jälle jõudsalt kukesammude võrra pikemaks venib, on taas rohkem võimalusi loomulikku päikesevalgust püüda. Tasuta saada olevate võimaluste hulka kuuluvad näiteks värskes õhus kõndimine või tubastes oludes päikesepoolse akna lähedusse hoidmine. Kergemal moel alanenud meeleolule mõjub hästi sotsiaalne toetus, mida pakuvad lähedased suhted pere ja sõpradega. Tõendust on leidnud ka mõõduka füüsilise aktiivsuse positiivne toime. Tegelikult võibki pimedate-külmade kuude meeleolulangus tuleneda mitte niivõrd sellest, et kogetakse rohkesti negatiivseid emotsioone, kuivõrd sellest, et positiivsete tunnete ammutamise võimalusi leitakse soojade kuudega võrreldes oluliselt vähem.
Liisi Kööts-Ausmees,
psühholoogiadoktor, kliiniline psühholoogKommentaarKodud on liiga hämarad
Merike Hirvoja,
sisekujundaja
Inimesed unustavad elektri kokkuhoiu tuhinas ära, kui oluline mõju on heal valgustusel meie kliimavöötmes tervisele ja meeleolule. Elektrienergia kokkuhoid ei tähenda, et peaksime oma igapäevaseid toimetusi tegema hämaras või küünlavalgel.
Paljud kodud on liiga hämarad ja ebapiisava valgustusega. Ühest laevalgustist ruumi kohta ei piisa. Sellega saab küll tuppa üldvalguse, kuid puudub võimalus valguslahendusi varieerida. Mitmekülgne valguslahendus on väga oluline, et ruumis saaks tegeleda eri tegevustega – olgu see siis käsitöö, lugemine, telerivaatamine või mõni muu kodune toimetus.
Valgus mõjutab tervist rohkem, kui oskame aimata. Näiteks õhtul liiga eredas valguses viibimine võib tekitada unehäireid. Mõttekas on kombineerida mitut eri tüüpi valgusallikaid: seina-, riiuli-, põranda- ja lauavalgusteid. Kõiki lampe ei pea ju kohe välja vahetama. Uusi, säästlikke ja kvaliteetseid lampe soetades tehakse investeering pikaks ajaks.KommentaarElektrivalgusega väsimust ei tõrju
Marge Heinoja-Ventsas,
valgusravi spetsialist
Talvemasenduse sümptomid tabavad eestimaise pika talveaja jooksul vähemal või suuremal määral kõiki. Väsime lühikestest valgusvaestest päevadest, kui väljas on ootamatult kottpime, aga osa päevatoimetusi veel tegemata. Ajataju kadudes kipume hirmsasti rügama ja keha jõuvarud ei jõua järele. Lõunamaareisilt tulijaid võib pimedus jalust maha niita.
Me ei liigita oma väsimust alati talvemasenduseks. Tegelikult ei ole me ju haigeid, ainult maailma pimedusse mattumisest häiritud. Kevadeks on immuunsüsteem pikast rüselemisest nõrgenenud ja võitleb viirustega. Kui päike hakkab särama, taanduvad kõik haigused, elu lööb taas tärkama ja igasugune masendusekübeke kaob.
Elektrivalgusega väsimuse tõrjumise eelistus on inimeseti erinev. Mõnel ei taha kohe sugugi elektrivalgus põhja keerata, sest see toodab positiivse laenguga ioone, mis teevad õhu paksuks, elektriliseks ja ebatervislikuks.
Kas keha tugevamat valgust vajab või mitte, seda tunneb igaüks ise. Töökoht vajab kindlasti head valgustust. Valgustorudega kontor mõjub rohkem laoruumi, messihalli või kasvuhoonena. Sellepärast vaevlevad kontoritöötajad oma valgustuse käes.
Valgus ei ole täisspektriline loomulik päevavalgus, vaid saastunud kolmetipulise sinise-rohelise-punase spektriga ebaloomulik valgus. See on parem välja lülitada kui kannatada peavalude käes. Ereda valguse teraapialamp valgustab ilusti kogu tööpinda ja annab töötegijale rohkelt energiat, loomingulist särtsu, positiivsust, rõõmsameelsust. Tänapäeval tasuks vaadata pigem ereda valguse teraapialampide poole, mis on Eestis viimastel aastatel ülipopulaarsed nagu Soomeski.
