Lugeja kiri: Rail Baltic vajab käsipiduri tõmbamist

Eestit võib Rail Balticuga tabada majanduslik megaprobleem, mille võimalikkust valitsus on seni järjekindlalt eiranud.

Praeguse seisuga ei ole peale peamiselt soovunelmatele tuginevate prognooside ja AECOM-i uuringu, mille analüüsi baasandmed põhinevad 2008. aasta (!) andmetel, suudetud teha kalkulatsioone, mille alusel saaks otsustada projekti tasuvuse üle. Jutud „kaasnevatest positiivsetest mõjuritest”, nagu kaitsevõime suurenemine, ei ole tõsiselt võetavad.

Me ei ela enam Teise maailmasõja tehnoloogia tingimustes. Samuti on marginaalse tähtsusega reisijatevedu Rail Balticul ja seda väheneva mõjuga lõuna poole liikudes. Siit ka Rail Balticu kontseptsiooni peamine tehniline möödapanek: tunnistades, et trassi põhieesmärk on kaupade vedu, mis toimub kiirusel kuni 120 km/t, planeeritakse ehitada ülikallis trass, mis on arvestatud rongide kiirusele kuni 240 km/t. Kaubaveo puhul ei ole määrav mitte vahemaa või transpordivahendi lineaarkiirus, vaid hoopis veoteenuse kogumaksumus.