Maa võimendab inimese tegusid

Kliimamuutused on ammuilma väljunud teaduse tavaelust ja muutunud tõeliseks infosõjaks.

Selle väite tõestuseks saab tuua, et USA president Barack Obama määras oma kabineti energiaministriks Nobeli laureaadi Steven Chu, kes on hakanud rahastama suure riskiga energiaprojekte eesmärgiga püüda kinni süsinikku ja toota süsinikuvaba energiat. Ja teadusajakiri Nature nimetas ta aasta uudisetegijaks.

Möödunud aasta suurim teaduse infosõja lahing toimus Kopenhaagenis. Seda ei saa sugugi pidada nurjunud ürituseks, oh ei. See oli üks grandioossemaid kogunemisi, kus ju ei vaieldud millegi muu üle kui inimvõimete piiride üle. Kui vägev siis inimene on – kas ta suudab kliimat muuta ja kui, siis kas ta suudab need muutused ka tagasi pöörata või vähemalt peatada?

Tuleb küll kurbusega tunnistada, et siiani pole tõsikindlalt teada ühtegi juhtu, kus energia jäävuse seadus ja entroopia ehk kaose kasvu seadus oleks osutunud kehtetuks. Tõsi küll – neist saab lühikeseks ajaks kõrvale hiilida. Energiat saab laenata vaakumist ja raha saab laenata pangast. Tagasi tuleb anda nii ühele kui ka teisele, ja ikka protsentidega.

Igavene jõumasin?

Kui me loodame, et saame korstnast välja paiskuva süsihappegaasi toppida maa alla, mere põhja või vetikate rakkudesse, siis loodame salamahti igavesele jõumasinale. Ometi tegeleb selliste projektide uurimisega tuhandeid teadlasi, keda just mitte vähesel määral ei rahastata. Inimese kõikvõimsuse piiride uurimist rahastatakse ikka, senikaua kui rahastajaks on inimene.

Inimene aga ei taju ühegi meelega, et ta tormab ringi üm-ber Päikese tiirleval Maal, mille  kiirus on 30 kilomeetrit sekundis. Ja lisaks veel pöörleb kah koos Maaga maksimaalselt kiirusega 1700 kilomeetrit tunnis.

80 aasta eest mõtiskles serblane Milutin Milankovic´ jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumise üle ning jõudis hüpoteesini, mis nüüdseks on praktilise kinnituse leidnud. Maa liikumine Päikese suhtes on tsükliline. Orbiidi väljavenitatus muutub 100 000 aasta rütmis. Maa telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes muutub perioodiga 41 000 aastat. Ja lisaks veel loperdab Maa telg perioodiga umbes 20 000 aastat.

Nagu selgitab Tallinna tehnikaülikooli klimatoloog Rein Vaikmäe Horisondi jaanuarinumbris, mõjutavad need tsük-lid Maale jõudva päikeseener-gia kogust isesuguste perioodidega, ja aeg-ajalt võivad need üksteist võimendada või kompenseerida. „Astronoomide andmetel on just praegu periood, kus need üksteist kompenseerivad ja seetõttu pääsevad rohkem esile kõik teised Maa kliimasüsteemi mõjutavad tegurid, sealhulgas inimmõju,” kirjutab Vaikmäe.

Niisiis tuleb välja, et elame ajastul, millal inimese võimsus on võimalikest suuremaid. Nii et tasub vaadata selja taha ja mõtelda silme ette. Ja mitte unustada, et kahe nädalaga kingib Päike Maa pinnale enam energiat, kui inimkond terve aastaga kõigist energiaallikatest tarbib.