Majanduse muutlik ilm

Majandusnäitajate ennustamine tundub Eestis olevat veel kehvemal tasemel kui ilma ennustamine. Tehnoloogia areng on ilma ennustamise teinud täppisteaduseks, majandusseaduste järgi majanduskasvu ennustamine toimub endiselt peamiselt kõhutundele tuginedes.

Suurriikide majanduskasvu prognoos erineb tegelikkusest kümnendiku või paari võrra ja erinevus oodatust mõjutab oluliselt väärtpaberite hindasid. Meil pole analüütikutel patt panna prognoosiga paar protsenti mööda ja pankade analüütikute prognoose hinnatakse pehmelt öeldes saamatuteks.

Teisalt ei tahaks ka analüütikuid sarjata, sest nad teevad analüüse käe-päraste andmetega ning statistikud korrigeerivad hiljem oma väljaöeldud tulemusi oluliselt. Kui statistikud näitasid meeletut tööstustoodangu müügi kasvu, siis enamik firmasid kaebas, et nende müük on viimasel ajal hoopis kahanenud, mitte kasvanud ja nende arust on statistika lihtsalt eluvõõras. Tegelikkus jääb ilmselt kusagile vahepeale. Mööda panevad nii analüütikud kui ka statistika kogujad.

Üks asi on see, kui ennustusega eksivad erafirmade analüütikud ja prognooside paikapidamatus mõjutab ainult ühe firma käekäiku ja mainet. Eestis panevad ennustustega puusse ka järgmise aasta riigieelarvet kokku panevad riigiametnikud. Prognoosid on reeglina ülioptimistlikud ja kui need uppi kukuvad, jääb üle vaid teha lisaeelarve, kasutada riigi reservraha või kehtestada kulutuste katmiseks uus maks.