Aina vähem lapsi jõuab hambaarsti juurde. Et olukord on hull, näitas ka hiljuti korraldatud uuring, mille põhjal ei vajanud hambaravi 71% kolmeaastastest lastest, vaid 28% kuueaastastest lastest ning vaid 32% 12-aastastest lastest. Kahtlemata on selle üks põhjus puudulikud teadmised ja hoiakud suutervisest. Suurt rolli selles mängivad perekondlikud harjumused, kuid paljuski saab nende tekkimist toetada tervishoiusüsteem.

Kui veel kaheksa aastat tagasi oli lootus, et uus põlvkond kasvab peale paremate suuhügieeni teadmiste ja harjumustega, siis see ei ole sugugi nii läinud. Alustada tuleks juba lapseootel emadele suurema tähelepanu suunamisest, et lapsel vajalikud harjumused tulevikus kinnistuksid. Näiteks Šotimaal kontakteerub piirkondlik suutervise spetsialist üldise terviseedenduse programmi raames juba kolme kuu vanuse lapse vanemaga. Peale suutervise teadlikkuse kasvatamise on selle eesmärk võimalikult vara välja sõeluda võimalikud riskipatsiendid, et neile perekondadele erilist tähelepanu pöörata.

Hambaarst kui remondimees


Avalehele
208 Kommentaari
Loe veel: