MARGOT WALLSTRÖM: Kas katastroofifilm saab tõeks?

Praegu kinodes linastuv “Päev pärast homset” pakub mõndagi uut katastroofifilmide žanris. Meie planeeti ähvardab kliima soojenemine.

Pilt, mis filmis maalitakse, on õudne: tornaadod paiskavad segi Los Angelese, võimas tõusulaine matab enda alla New Yorgi ning rusikasuurused raheterad pommitavad Tokyot. Seejärel vallutab põhjapoolkera uus jääaeg.

Filmis on kõige selle põhjustajaks globaalne soojenemine, mis paneb polaarjää sulama. Sulavee tulv sulgeb tee olulistele ookeanihoovustele, mis varem sooja õhku põhja poole tõid. Tulemuseks on raevutsev ilm, millele järgneb uus jääaeg.

Film tuletab meile meelde reaalsust: kliima muutub, ning kui me seda ei ohjelda, võivad tagajärjed järeltulevatele põlvedele olla väga tõsised. Kliimamuutus algas juba kümneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks on üha suurenevates kogustes toodetud kasvuhoonegaasid. Neist kõige tõsisema mõjuga on süsihappegaas (CO2), mis vallandub fossiilsete kütuste – kivisüsi, kütteõli, nafta, gaas – põlemisel.

Soojenemistendents on tõusuteel. Eelmisel aastal suri enam kui 20 000 inimest kuumalainete ja Lõuna-Euroopas möllanud metsatulekahjude tõttu. Põllumajanduskahjud ulatusid 10 miljardi euroni. Meie võimuses on olukorda parandada. Selleks on tarvis vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning luua uusi võimalusi energia tootmiseks ilma kliimat mõjutamata.

Me tuleme kliimamuutusega toime üksnes siis, kui kõik riigid tegutsevad üheskoos. Seetõttu on väga tähtis, et Kyoto protokoll, meie ainuke reaalne võimalus, jõustuks.

Võitlus kliimamuutusega eeldab mitte ainult riikide, vaid meie endi aktiivset osalust. Palju annab ära teha harjumusi muutes. Kas peame ikka iga kord kohale sõitma autoga? Kui me tõepoolest ei suuda loobuda autost, saame ometi valida ökonoomsema mudeli. Kui tihti unustame tuled kustutada või peseme pesu pooltühjas masinas. Kui sageli viskame prügikasti paberi, mille teisele küljele saaks veel kirjutada. Väikesed muutused harjumustes aitavad palju. Näiteks, toatemperatuuri alandamine 1 kraadi võrra vähendab küttearvet 7 protsenti ning teleri ooterežiimil hoidmisest loobumine selle aastast energiatarvet koguni 45 protsendi võrra! Kliimamuutus on tegelikkus ning tähtis on selle vastu võidelda. Juba täna, mitte ülehomme, mil võib olla liiga hilja.

Margot Wallström, Euroopa Liidu keskkonnavolinik