Maria Avdjushko metsikud sünnipäevad on jäänud seljataha
Sünnipäeva saabumine meenutab näitlejanna Maria Avdjushkole eelkõige seda, et aeg möödub ja oma tegevusega tuleb kuhugi välja jõuda. "Kuna mul on nüüd väike titt, siis on tema sündimise päev mulle enda omast tähtsam. Albert saab augustis aastaseks ja siis on tal tort ühe küünlaga," teab Maria juba varakult.
Sel aastal lahendab sünnipäevaprobleemi Maria eest tema töökoht, Draamateater. Sünnipäeval ja ka sellele järgneval nädalavahetusel on Maria etendustega hõivatud ning peopidamise võimalus langeb üldse ära. Siiski tuleb töö juures tähtpäeva kolleegidega ikkagi tähistada, nendib Maria. Mõnikord kaetakse laud etenduse ajal garderoobi või saadakse hiljem kokku - juhul kui etendus liiga hilja ei lõpe. "Etenduse ajal ei saa suurt prallet püsti panna, see oleks publikule saali nähtav," teab näitlejanna.
Maria on sünnipäevi erinevalt tähistanud. Nooremana sai peetud ka suuri ja metsikuid pidusid. "Ema pisikeses kolmetoalises korteris oli ükskord ligi 40 inimest, pärast oleks sealt nagu taifuun üle käinud," meenutab Maria metsikuid aegu.
18., 19., ja 20. sünnipäev möödusid nõukogude ajal, siis kutsusid Maria külalised linna pealt kõik inimesed kaasa, kes vähegi tuttava näoga olid. Tihtipeale sai sünnipäevalaps alles peo käigus külalisega tuttavaks.
Marulistel sünnipäevadel toodi kingituseks kohalt kangutatud bussipeatuse silt, mõni kivi või samblatükk. Praegu Marial kindlat kingisoovi pole, vajalikke asju eelistab ta endale ise osta, et oleks kindlam.
"Unistuste kingituse sain väiksena ratta näol," mäletab Maria. "Minu lapsepõlv oli uhkete mänguasjade poolest vaesem. Siis olid ka tahtmised väiksemad, taheti kas ratast, suuski või nukku."
Lapsepõlves sai sünnipäeva kindlasti rohkem oodatud, meenutab näitlejatar. Kuigi Maria sünnipäev on mais, joonistas, lõikas ja kleepis ta oma peokutsed juba jaanuaris-veebruaris valmis.
Toitude osas ei ole Maria eriti suur vaaritaja. Söögipoolist saab tavaliselt kas tellitud või ostetud. Tort peab kindlasti olema.
Kuigi sünnipäevakulutusi ei ole Maria oma sõnutsi kunagi täpselt kokku arvestanud, läheb peo korraldamiseks ikka päris suur summa. Kuna see pidupäev on ainult kord aastas, siis ei maksa kokku hoida.
Praegu mängib Maria kaasa kahes Draamateatri lavastuses: Merle Karusoo menutükis "Kured läinud, kurjad ilmad" ja Hendrik Toompere lavastatud näidendis "Maailmakõiksuse kiireim kell". Samuti võib Mariat näha Draamateatri suveprojektis "Nicholas Nikkelby", mille lavastab Georg Malvius Rootsist. Maria sõnul on see suurejooneline ja pikk kogu pere üritus.
