Marianne Mikko: Roosi ja vee harmooniast
Samamoodi erineb meie sümbol roos nelgist nagu siga ja kägu. Isegi sedavõrd, et igaüks meist teab, et nelki ja roosi ühte vaasi panna ei saa. Jätan ütlemata, mis mille hävitab.
Mõnetist mõistmatust on tekitanud viimasel ajal VEE (Vene Erakond Eestis – toim) liitmislugu Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Seda mittemõistmist on näha ennekõike teiste parteide puhul. Õigem oleks vist ütelda, et tegemist on siiski teatud kiivusega. Katsun selgitada veel kord, miks sotsid on huvitatud Vene Erakonnast Eestis.
Meie raison d’être tugineb Eesti Vabariigi põhiseadusele ja sotsiaaldemokraatlikele väärtustele. Kõiki Eesti kodanikke tuleb kohelda konstitutsiooni järgi võrdselt. Seda võrdsust tuleb tõlgendada laiapõhjaliselt. Eesti Vabariigi kodanikul on õigus Eesti elu kujundada ehk teisisõnu kaasa lüüa poliitikas.
Kui me ei suuda vähendada teistest rahvustest Eesti kodanike tõrjutuse tunnet just poliitilises sfääris, siis ei saa me pikas perspektiivis rääkida ka turvalisest ühiskonnast. Meie parlamentaarne riik peab käituma nii, et Eestist kujuneb tugeva ühise riigiidentiteediga ühiskond, kus jagatakse ühiseid demokraatlikke väärtusi. Kus kõik oskavad eesti keelt ja mille liikmed moodustavad ühte hoidva rahva.
Mina isiklikult usun Eestisse, kus elavad lõviosas Eesti kodanikud, kes iseenesestmõistetavalt on Eesti patrioodid. Eesti eest igas mõttes.
SDE kutsus möödunud sügisel endaga liituma kõiki eestimaalasi ja kodanikeühendusi, kellele läheb korda Eesti tulevik ja kes jagavad meiega ühiseid väärtusi.
Üldvalimised on näidanud, et Eesti venelased ei tee valikuid keele- või rahvusepõhiselt, vaid muudel kaalutlustel. Riigikogus ei ole praegu ühtki otseselt rahvusele viitavat erakonda. See on igati tervitatav, sest mida vähem saab manipuleerida rahvusküsimusega, seda kasulikum riigi arengule ja kestvusele. Integreerunud kodanike edukast osalemisest majanduses ja avalikus elus sõltub suurel määral venekeelse elanikkonna hoiak Eesti riigi suhtes.
SDE kutse liituda meie erakonnaga leidis kõlapinda VEE hulgas. Läbirääkimistel saime aru, et sotsiaaldemokraatia on sedavõrd tugev ideoloogia, et VEE võttis kerge südamega omaks rooside põhimõtted. Liitumiskõneluste raames rõhutasid venelastest juhid sotsiaaldemokraatidele, et Eesti riigikeeleks peab alati jääma eesti keel.
Ent paharet peitud pisiasjades. Üks välja lipsanud lapsus okupatsioonist kui usust tähendas karmi nädalat meediatähelepanu. Pommitati ennekõike VEE-d, aga ega ka SDE ei pääsenud turmtulest. Kõige selle tipuks pidi VEE liider vastama ajakirjanike küsimustele mitte poliitika tegemise, vaid ajaloo tundmise teemal. Tšerepanov läbis selle eksami!
Eelmise nädala teisipäeval SDE volikogu ees esinedes väljendas Sven Mikser mõtet, et sotside jaoks on ülimalt tähtis, et Eestis elavad teise emakeele ja kultuuritaustaga inimesed mõistaksid ja tunnistaksid, et Nõukogude okupatsioon ja selle kestel toime pandud kuriteod on ajalooline fakt, mida ei saa eitada ega olematuks vaikida. Et 1944. aasta ei toonud Eestile vabanemist, vaid asendas natsliku okupatsiooni taas kommunistliku okupatsiooniga. Sotsiaaldemokraadid teavad hästi, et võõra võimu all läbi elatud kannatused, aga ka okupatsioonivõimude vastu peetud võitlus pole mitte üksnes oluline osa eestlaste ajaloost, vaid ka rahvuslikust identiteedist.
Olen ise algatanud 2008. aastal Euroopa Parlamendi liikmena allkirjade kogumise deklaratsioonile, millega kuulutada 23. august üleeuroopaliseks natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks. Ida-Euroopa inimestele ei pea selgitama, et sellel häbiväärsel päeval otsustasid Molotov ja Ribbentrop oma isandate käsul lõpetada kolme Balti riigi eksistentsi. Mäletan, kui raske oli kokku saada 400 allkirja. Sellest hoolimata andsid Euroopa Liidu 27 liikmesriigi europarlamendi saadikud-esindajad oma käe sellele dokumendile. Mäletan selgesti, kui ootamatult palju tuli teha mälestuspäeva sisseseadmise asjus selgitustööd.
Seega nõustun SDE esimehe Sven Mikseriga meie volikogul, kui ta nentis: „Aga meie omakorda peame mõistma, et ehkki Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini salaleppe otsene tulemus ja ehkki Teise maailmasõja lahingute lõpp Euroopas ei toonud Eestile vabadust, oli Teine maailmasõda venelaste jaoks ikkagi ka sõda oma rahva püsimajäämise eest omal maal, ja sellisena on tal oluline roll vene rahva eneseteadvuses ja identiteedis. Ja me peame mõistma, et vene rahvuse ja keele samastamine okupatsiooniga on meie vene emakeelega kaaskodanike suhtes ebaõiglane ja ülekohtune.”
Jagan veendumust, et pärast seda, kui SDE üldkogu 19. veebruaril liidab VEE, sotsiaalne sidusus ühiskonnas suureneb. On tõsiasi, et ühiskond toimib kõige paremini, kui tema aluseks on koostöö inimeste ja kogukondade vahel.
Sotsiaaldemokraadid on avatuse poolt. See on üks meie põhiväärtusi võrdsuse, solidaarsuse, sallivuse, kaasamise kõrval. Kõhklejatele annan aga teada, et kuigi avatud, on ekstremistidele ometi meie erakonna uks lukus. Otse loomulikult ei muutu roosid VEE-d endaga liites selle koostöö tõttu venemeelsemaks.
Parafraseerides meie endist peaministrit Andres Tarandit, siis „mõistliku mõõdukuse piires on see liitmine ainuvõimalik”. Ühinen täielikult 40 kirja algataja ja meie sotsiaaldemokraatide südametunnistusega.
