MARJU LAURISTIN: Hariduse ideaalmaastik

Nii na­gu külmal ja pi­me­dal tal­vel on hea vaa­da­ta tä­his­tae­vast ja ku­jut­le­da ke­va­de tu­le­kut, ju­hib ma­jan­dus­li­ke hal­la­de tu­lek mõtted vaim­se­ma­test väär­tus­test val­gus­ta­tud ühis­kond­li­ku il­mas­ti­ku oo­tu­se­le. Need mõtted kes­ken­du­vad ik­ka ja jäl­le unis­tus­te­le, kui­das muu­ta Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik­ku sel­li­seks, et see ai­taks meie rah­val „saa­da suu­reks vai­mul­t”.

Just prae­gu on vi­sioo­ni va­ja­lik­kus eri­ti suur. Maailm on jõud­nud se­ni ku­jut­le­tud sirg­joo­ne­li­selt aren­gu­ra­jalt krii­si ja mää­ra­ma­tus­se. Hom­set ei saa ku­jut­le­da eil­se ra­hu­li­ku jät­ku­na või üleeil­se kor­du­mi­se­na. Prio­ri­tee­ti­de ebamää­ra­sus või muu­tu­mis­jul­gu­se puu­du­mi­ne võib kii­re ot­sus­ta­mi­se ajal osu­tu­da hul­le­maks prob­lee­miks kui tead­mis­te lünk­lik­kus.

Ümberõpet ja vaim­set värs­ken­dust, mo­ti­vat­sioo­ni ja jul­gust uue võima­lus­te ruu­mi ära­tund­mi­seks ja va­li­ku­te te­ge­mi­seks näib va­ja­vat nii iga mi­nis­ter, et­tevõtte­juht kui ka val­laa­met­nik. Kui viis­teist aas­tat ta­ga­si val­lan­dus ma­jan­dus­re­for­mi­de ja po­lii­ti­lis­te muu­tus­te­ga pal­ju­de äs­ja riik­li­kust sun­nist va­baks saa­nud ini­mes­te et­tevõtlik­kus, pii­sas Ees­ti edu saa­vu­ta­mi­seks hoo­pis liht­sa­ma­test aru­saa­ma­dest ja vä­he­ma­test res­surs­si­dest, kui se­da nõuab prae­gu­ne üha kee­ru­li­sem ja et­tear­va­ma­tum ma­jan­dus ja ühis­kond. Veel­gi kõrge­mad on nõud­mi­sed meie las­te­le ja las­te­las­te­le.

Hom­ne ha­rit­la­ne, spet­sia­list, os­kustöö­li­ne on osa­ke üle­maailm­sest kõrg­teh­no­loo­gi­li­sest ris­kiühis­kon­nast ka siis, kui ta va­ne­mad po­le saa­nud ja­la­ga­gi kau­ge­ma­le Võrust või Sil­lam­äelt. Ta peab va­balt val­da­ma in­foühis­kon­na võima­lu­si, ole­ma val­mis muut­ma oma tööd ja elu­koh­ta, len­nult ka­su­ta­ma uu­si teh­no­loo­giaid, loo­valt ühen­da­ma eri­ne­va­te vald­kon­da­de tead­mi­si. Ees­tis kas­va­nud ja ha­ri­tud noor peab oma tead­mis­te ja os­kus­te­ga edu­kalt kon­ku­ree­ri­ma Eu­roo­pa, Amee­ri­ka või Hii­na tu­rul.

Ta peab mõist­ma teis­test ras­si­dest, rah­vus­test ja tsi­vi­li­sat­sioo­ni­dest pä­rit klien­ti­de va­ja­du­si ning os­ka­ma ko­ha­ne­da rah­vus­va­he­lis­te tö­öand­ja­te ja ins­ti­tut­sioo­ni­de reeg­li­te­ga. Küünilisus ja moraal Et muu­tu­misvõime ja uu­te va­li­ku­te roh­kus ei viiks psüühi­li­se ebas­ta­biil­su­se­ni ja küüni­li­se re­la­ti­vis­mi­ni, on ha­ri­du­ses se­ni­sest enam va­ja kes­ken­du­da sel­le­le, kui­das ku­jun­da­da noor­tes tu­ge­vaid kõlbe­li­si juhtlõngu. Et uu­si võima­lu­si ja la­hen­du­si nä­ha, peab oma­ma sel­geid alus­tead­mi­si loo­du­se, ühis­kon­na, kul­tuu­ri toi­mi­mi­se koh­ta ja üli­head in­fo ot­si­mi­se ja ka­su­ta­mi­se os­kust.

Et inim­lik­kus teh­no­kesk­kon­da ära ei kaoks, peaks väär­tus­ta­ma va­he­tuid ja ava­tud inim­suh­teid, kul­ti­vee­ri­ma mees­kond­lik­kust, toe­ta­ma sõbra­lik­kust ja em­paa­tiat. Kas suu­re­ne­nud oo­tu­sed isik­su­se aren­gu­le on meie prae­gu­ses koo­lis ha­ri­du­se saa­nud noor­te­le ja nen­de õpe­ta­ja­te­le jõuko­ha­sed? Kas nad üld­se on rea­li­see­ri­ta­vad üldis­te nõue­te­na? Või jää­me oo­ta­ma loo­vust, ha­ri­tust, kõlbe­li­sust, emot­sio­naal­set ja sot­siaal­set in­tel­li­gent­sust ai­nult eliit­koo­li­de kas­van­di­kelt? Kõrge­ma­te sih­ti­deni jõud­mi­seks pea­me alus­ta­ma ha­ri­du­se si­su ja ha­ri­dus­kor­ral­du­se ümber-mõtes­ta­mist võima­li­kult maalä­he­das­test, lap­se ini­me­seks saa­mi­se loo­gi­kast läh­tu­va­test aru­saa­ma­dest, ka­su­ta­des mak­si­maal­selt tä­nap­äe­va teh­no­loo­gia pa­ku­ta­vaid võima­lu­si.

Sa­mal ajal peak­si­me uue pil­gu­ga vaa­ta­ma ee­lis­te­le, mi­da pa­kub hea ha­ri­du­se saa­mi­seks see, et Ees­ti on just nii väi­ke, na­gu ta on. Pal­jud küsi­vad: kui­das saa­vu­ta­da, et ha­ri­dusp­rot­ses­sis hin­na­taks vää­ri­li­selt nii õpi­las­te kui ka õpe­ta­ja­te loo­vust ja ot­sin­gu­jul­gust? Kui­das jõuda eri ai­ne­te õppi­mi­sest oman­da­tud tead­mis­te süntee­si­ni, nen­de ter­vik­li­ku loo­min­gu­li­se ka­su­ta­mi­se­ni? Mil vii­sil ta­ga­da Ees­ti sil­ma­paist­va­te in­fo­teh­no­loo­gi­lis­te võime­te mak­si­maal­ne ra­ken­da­mi­ne ha­ri­du­se tee­nis­tus­se? Kui­das muu­ta hea ha­ri­dus kõigi­le võrdväär­selt kät­te­saa­da­vaks – sõltu­ma­ta elu­ko­hast, va­nu­sest, jõuku­sest või ema­kee­lest? Kui­das väl­ti­da ha­ri­dus­teel tu­pi­kuid, vä­hen­da­da eks­le­mi­si, an­des sa­mas teist ja kol­man­dat­ki võima­lust oma ha­ri­dus­teed ja kut­se­va­li­kut muu­ta, mit­meid ha­ri­dusvõima­lu­si soo­vi­tud vii­sil ühen­da­da?

Üle-eestiline e-kool Näen ühte juhtmõtet ha­ri­du­sasu­tus­te ja -vor­mi­de va­he­lis­te tõkkemüüri­de ja kait­se­val­li­de ma­halõhku­mi­ses ning ha­ri­dusvõrgu ter­vik­lik­ku­ses. Esi­me­ne samm on üht­se rah­vus­va­he­li­selt kon­ku­rent­sivõime­li­se rah­vusüli­koo­li väl­jaa­ren­da­mi­se idee.

Tei­ne samm on gümnaa­siu­mi la­hu­ta­mi­ne põhi­koo­list ning üle-ees­ti­li­se gümnaa­siu­mi­de ja kut­se­kesk­koo­li­de võrgu loo­mi­ne. Nii va­ba­neks põhi­kool „gümnaa­siu­mi et­te­val­mis­tus­koo­li” rol­list ja saaks kes­ken­du­da õpi­la­se isik­su­se aren­gu­le – te­ma loo­vu­se, tö­öos­kus­te, ene­seväl­jen­du­se, kõlbe­li­se mi­na ja maail­ma­pil­di põhia­lus­te ku­jun­da­mi­se­le. Kol­mas samm on piir­kond­lik gümnaa­siu­mi ja kut­se­kesk­ha­ri­du­se (osalt ka hu­vi­ha­ri­du­se) in­teg­rat­sioon.

See an­naks õpi­la­se­le võima­lu­se pan­na kes­kast­me õppe­ka­va täit­mi­sel ise kok­ku eri vor­mi­de pa­lett: ko­gu­da oma klas­si­tun­nis­tu­se­le või lõpu­tun­nis­tu­se­le (näi­teks ku­ni kol­man­di­ku ja­gu) hin­deid mit­te ai­nult „o­ma koo­li õpe­ta­ja­tel­t”, vaid ka kut­se­ha­ri­dus­kes­ku­sest, muu­si­ka­koo­list, ar­vu­ti­koo­li­tu­se või muu­delt kur­sus­telt ja üle-ees­ti­li­sest e-koo­list. Nel­jas samm oleks­ki luua in­ter­ne­tis ees­ti­keel­ne in­te­rak­tiiv­ne koo­li­kesk­kond.

Seal saaks iga õpi­la­ne, sõltu­ma­ta elu­ko­hast, võima­lu­se lä­bi­da ter­veid ai­ne­kur­su­si üle-ees­ti­li­ses vir­tuaal-klas­sis, seal­hul­gas osa­le­des onli­ne mees­kon­natöös, rühmaa­rut­lus­tes ja loov­har­ju­tus­tes. Sel­le­suu­na­li­si al­ga­tu­si on üksi­kud koo­lid e-kur­sus­te­na ju­ba pak­ku­nud. Kuid puu­dub üle-ees­ti­li­ne in­te­rak­tiiv­ne õpi­kesk­kond, mis võimal­daks üld­ha­ri­dus­koo­li eri ta­se­me­te õppe­ka­vast läh­tu­valt ter­vet pa­ket­ti õpip­rog­ram­me, and­me­baa­se, õppe­ma­ter­ja­le, au­dio­vi­suaal­seid ma­ter­ja­le, män­gu­tao­li­si la­hen­du­si, üht­set kont­rolltöö­de ja ar­ves­tus­te soo­ri­ta­mi­se süstee­mi ning ta­ga­si­si­det nii õppi­ja­te­le kui ka õpe­ta­ja­te­le.

Viies samm on ees­ti- ja ve­ne­keel­se üld­ha­ri­dus­koo­li sammsam­mu­li­ne ühte­su­la­mi­ne, uue koo­litüübi­na n-ö mitmekul­tuu­ri­li­se koo­li väl­ja­ku­ju­ne­mi­ne. Tead­musühis­kond on võr-gus­tu­nud koos­lus. Üle­maailm­ne võrguühis­kond pa­kub ini­me­se­le igas sot­siaal­se ruu­mi sõlm­punk­tis uu­si väl­ja­vaa­teid, oo­ta­ma­tuid va­li­kud ja koostöövõima­lu­si. Ses­tap peaks ka Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik are­ne­ma se­ni­sest küllalt­ki jäi­gast mit­me­kor­ru­se­li­sest ehi­ti­sest harg­ne­va­te ja koon­du­va­te ra­da­de võrgus­ti­kuks, mil­les igaühel on va­ba­dus ja võima­lus va­li­da just tal­le so­bi­vaid tead­mis­te ja os­kus­te must­reid. Et Ees­ti leiaks uut hin­ga­mist, peaks ha­ri­dus et­te val­mis­ta­ma ühis­kon­na­liik­meid, kes ei ole hää­les­tu­nud üks­nes ar­mu­tuks kon­ku­rent­siks, vaid on võime­li­sed te­gut­se­ma ter­vik­lik­ku­se­le ja täius­lik­ku­se­le püüdva õppi­mis-võime­li­se süle­mi­na.