Märt Põlluveer: Miks kiirabisüsteem elult peksa saab

Eestis puudub ühtne plaan, mida kiirabi teeb või tegema peaks

Tuntud närviarst Rein Zupping õpetas, et patsient pole enamasti ainult kehaliselt haige, vaid ka emotsionaalselt laetud, temaga suhtlemine nõuab takti ja inimesetunnetust. Seetõttu on raske kiir­abivaldkonda emotsioonidest lahutada, aga ma püüan siiski.

Eesti sisejulgeoleku praktiline juhtimine on olnud ikka skandaalipõhine. Olgu siin näiteks Marja tänava kaupluse varing (1994), mis viis varingupäästevarustuse muretsemiseni, või lennuki Ülemiste järvele hädamaandumine (2010), mille järelmõju oli sõjaväe ja pritsimeeste parema koostööahela loomine. Laiemalt pole teada, et kaks aastat varem monteeriti kaitseväe tehnoabisõidukitega võrreldava tõmbejõuga vintsid päästeteenistuse autodelt maha. Arvati, et päästeteenistus ei pea suuri raskusi horisontaalsuunas vintsima. Kust selline mõte tuli, ei oska ma öelda, küll aga iseloomustab see hästi tänapäeva paradigmat. Me ei püüa olukordi ette näha, vaid longime sündmustel sabas ja õnnetuse korral hakkame leiutama.