Foto: Anni Õnneleid

Niisugune poliitika aga toob kaasa stagnatsiooni majanduses, nagu nägime oravapartei valitsemise aastatel. Samuti on kiduruse kultiveerimine vastutustundlikkuse egiidi all vastuolus poliitika eesmärgiga, mis seisneb inimeste heaolu parandamises. Seetõttu peab uue koalitsooni lähenemine majandusele olema positiivne. Investeeringud koos riigi valitud sekkumisega aitavad tegeleda rahulolematusega, mis on kaasa toonud pöördumise parempoolse populismi poole. Elamisväärset Eestit ei saavuta, olles eurotsooni eelarvetšempion, vaid kasutades riigi mehhanisme mõistlikult elatustaseme jätkuvaks tõstmiseks.

Eesti poliitikas on toimunud märkimisväärsed muutused. Lõppenud on aastatel 2007–2016 kestnud alternatiivide puudumise ajajärk. Nendel aastatel õnnestus Reformierakonnal kehtestada end peaaegu vastupanuta ja diskrediteerida alternatiivid kui kahjulikud ja irratsionaalsed. Seetõttu on nüüd ka nende jaoks üllatus, et oleme vähemalt osaliselt väljunud varasemast tehnokraatlikust parempoolsusest. Kuna 2007–2016 ei olnud valitsemises ruumi jõududele, kes oleksid 2008. aasta kriisist teinud õiged järeldused ehk korrigeerinud majanduse toimimist sotsiaaldemokraatlikult, siis sellega sai loodud pinnas padukonservatiivide esilekerkimiseks. Praegu ei mõista seda ka paljud inimesed, kes tunnevad muret tõrjuvate hoiakute ja poliitilise tahumatuse pärast. Peale selle toetatakse Reformierakonda meedias endiselt, kus hoolimata sotsiaalsest polariseerivusest peetakse nende poliitikat edasiviivaks.

« Avalehele 338 Kommentaari
Loe veel: