Martin Länts: noored ootavad vanemate surma

Võibolla ei olegi see nii julm mõte, kui esmapilgul tundub. Vanemate surma, või vähemalt talukoha kiiret üleandmist järeltulevale põlvele, oodati ka muiste. Seda planeeriti pikalt, kuigi reeglina juhtus kõik ootamatult.

Surma kõrval oli ka vananemine märkimisväärne sunnitegur. Joosep Toots on musternäide. Kui vanemal põlvkonnal midagi hinge taga oli, oli see vahva. Lõi turvatunnet ja eeldavat heaolu tulevikus. Toots tahtis talu arendada, mitte seda „ära süüa“, kuigi paljud näited olid vastupidised.

Võrreldes kaasajal elus olevate vanematega, kes on nt viiekümne tuuris, on erinevus eelneva põlvkonnaga drastiline – võitjate põlvkond tahtis rikkaks saada, kasvõi nui neljaks. Nüüdsed noored teevad pigem (elu)kunsti ja käivad laululaagris, sest neil on kindel tagatis – vanemate vara. Pingutada ei ole vaja.