Presidendivalimised on Eesti valimistest kõige problemaatilisemad. On väga vähetõenäoline, et need annavad tulemuse ettenähtud viisil, ja neisse on sisse ehitatud võimalus läbi kukkuda.

Teisisõnu: kui riigikogu suudab riigipea valida, on see ime. Lausa anomaalia. Tavaliselt on saanud sellega hakkama järgmine instants ehk valimiskogu. Aga nagu nägime 2016. aastal, kukkus presidendi valimine ka valimiskogus läbi ja lõpuks lahendati piinlik olukord järgmisel ringil riigikogus. Nii me Kersti Kaljulaidi presidendiks saimegi. 

Uue koosseisuga valimiskoguga on tõenäolisem, et saame presidendi, kes on riigikogu, täpsemalt valitsuse nägu. Ja seega vähem Eesti rahva nägu. On ju linnade ja valdade volikogud, kes oma esindajad valivad, paratamatult rahvale lähemal. Need kaks nägu ei pruugi aga olla samad.

Avalehele
269 Kommentaari
Loe veel: