Seda raha Eesti teadus lähiajal ei näe. Foto: Sven Arbet

Pere kolmanda lapsena õppisin vendade kõrvalt väga varakult lugema. Olin üks neist lastest, keda pidi õue ajama ja öösiti lugemist keelama. Õnneks sain lehmakarjas käia, seal sai rahus lugeda.

Kodune raamatukogu oli nõukogude perekonnale kohaselt külluslik. Eriti meeldisid mulle maade avastamise lood. Neist lugudest on mind jäänud saatma kokkulepped, millele maadeavastajad toetusid.

Üleilmseid ekspeditsioone planeeriti aastaid ja need ka kestsid aastaid. Üksteise abistamiseks lepiti kokku moonaladude rajamine, äkki järgmisel ekspeditsioonil on vaja. Toona polnud mingeid sidevahendeid, seega pidi saama usaldada üksteisele antud sõna. Sellest ei olenenud mitte ekspeditsiooni edukus, vaid elud. Aga nii oli 20. sajandil.

Avalehele
177 Kommentaari