Kodune raamatukogu oli nõukogude perekonnale kohaselt külluslik. Eriti meeldisid mulle maade avastamise lood. Neist lugudest on mind jäänud saatma kokkulepped, millele maadeavastajad toetusid.

Üleilmseid ekspeditsioone planeeriti aastaid ja need ka kestsid aastaid. Üksteise abistamiseks lepiti kokku moonaladude rajamine, äkki järgmisel ekspeditsioonil on vaja. Toona polnud mingeid sidevahendeid, seega pidi saama usaldada üksteisele antud sõna. Sellest ei olenenud mitte ekspeditsiooni edukus, vaid elud. Aga nii oli 20. sajandil.