Foto: Ilmar Saabas

Valitsusliidu lepingu puhul on oluline rääkida põhimõtetest ja väärtustest. Tegelikult on just koalitsioonikokklepped need, mis näitavad armutult ära, kui sisutu tegevus on kirjutada valimisprogrammid ülidetailseks. Elurikkuse Erakonnale heideti enne valimisi ette, et meie programmis oli vaid kaks rahaliselt mõõdetavat eesmärki: teadusele riigi raha 1% SKP-st ja Rail Balticu protsessi peatamine.

EKRE seevastu tegi programmi, mille fantastikasse kaldunud majanduskava mäletame, aga õnneks ei jõudnud sellest koalitsioonileppesse liiga palju. Lõpuks taandub, nagu ka tänaseks on selgeks saanud, kogu riigivalitsemine niikuinii küsimusele, kas raha on või ei ole. Kui ei ole, siis ei saa ükski valitsuserakond oma lubadusi ellu viia. Kui raha (natuke) on, siis pudistatakse see liitlaste vahel kübeme kaupa laiali. Valijale peetakse samal ajal paatoslikke kõnesid ja kirjutatakse kiitlevaid sotsiaalmeediapostitusi, kuidas rahva elu ja olu uueks luuakse ja õuele õnne tuuakse.

Koalitsioonipartnerid väitsid, et kõiki kokkuleppeid pole lepingusse kirja pandud. Seda võiks tõlgendada ka niimoodi, et jätkub varasematest valitsustest tuttavaks saanud komme kõige suuremaid nurjatusi – maksutõusud, toimivate ja mugavate süsteemide lõhkumine, toiduahela pikendamine – vähemalt esiotsa varjata. Igal juhul on avatud ja kaasavast valitsemisest asi jätkuvalt kaugel või kraavis, kuidas soovite.

Optimistlikku inimesena tahaksin loota, et seni varjus hoitud lepetest vähemalt üks sisaldaks põlevkivi kasutamisest loobumist. Võib ju olla, et Keskerakond ei julgenud avalikult oma Ida-Virumaa valijatele öelda, et põlevkivi energeetikast ja põlevkiviõli tootmise plaanidest tuleb loobuda, kuna Eesti on ühinenud Pariisi kliimaleppega.

« Avalehele 65 Kommentaari
Loe veel: