Ruuben Kaalep Foto: EPL/kuvatõmmis

Esiteks tuleb rõhutada, et märgi tähendus ei ole märgi omadus (nagu mass või pikkus-laius on keha omadused), vaid suhtlusakti mõõde. See tähendab, et kõik vaidlused selle üle, mis on mingi märgi tegelik tähendus, on juba eos valedel alustel. Märkidel ei olegi iseseisvat tähendust, mis oleks suhtlusaktist eraldi. Märk ise polegi midagi muud kui suhtlusprotsessi osa.

Teiseks tuleb rõhutada, et märgi tähendus oleneb kontekstist – märgi tegijast ja selle nägijast. Näiteks märkide või sõnade tähenduse suhtelisust teadvustavad ka rahvuskonservatiivsed inimesed päris hea meelega, kui on vaja seletada, et sõnal „neeger” pole eesti keeles ajalooliselt olnud halvustavat tähendust või et Lihula monumendil kujutatud SS-mundris mees ei tähendanud austusavaldust natsirežiimile, vaid meie, eestlaste jaoks, on sel teine tähendus ja meile tähendab ta vabadusvõitlejat.

« Avalehele 344 Kommentaari