Ajalukku vaadates saab selgeks, et nii kiire riikide ülevõtt saab toimuda ennekõike kahel eeldusel. Esiteks, rünnatava riigi jaoks tuleb kõik liiga äkki ja nad ei aimagi rünnakut. Või siis pole soovinud äikesepilvede kogunemist märgata. Väed pole häireseisundis ja mobiliseerimisest pole lõhnagi. Teiseks, rünnatav riik ei kavatsegi veendunult vastu panna. Üksikud üksused ehk teevad mõne lasu, aga enamik annab kohe alla või loovutab positsioonid. Ent võitlustahtelise rünnatava üle pole seni keegi suutnud mõne tunniga võitu saavutada. Kolmandaks, rünnatavad riigid on väikesed, isegi väiksemad kui Eesti, ja seal on valdavalt avamaastik, mis soosib ründajaid.