Andrus Kivirähk Foto: Margus Pahv

Kui Arno koolimajja jõuab, pannakse ta ühe sassis peaga poisi kõrvale istuma. See keerab end üht- ja teistpidi, niheleb ja küsib viimaks Arnolt sosinal:

„Mis koolmeister rääkis? Kas ta seda ikka ütles, et esimesel võimalusel tuleb oma raha teisest pensionisambast välja võtta?“

Arno vaatab kartlikult ringi, sest teab, et tunni ajal juttu ajada pole lubatud, ja vastab vaikselt:

„Ei ütelnud.“

„Oi, mulle ütles küll! Mul oli suur pakk pensioniteemalist kirjandust kaasas. Kas sa seda tead: „Ameerika metsades“? Vaat kus oli mees, algul võttis välja raha teisest sambast, siis esimesest ja lõpuks kolmandast kah!“

„Kes see oli?“ pärib Arno sosinal.

„Kentuki Lõvi!“ kuulutab Toots ja vahib Arnole öökullisilmadega otsa.

Arnot jääb see jutt vaevama. Vahetunnis otsib ta üles naabritüdruku Raja Teele ja teeb temaga juttu.

„Mis sa arvad, Teele, kas peaks pensionifondi kogutud raha teisest sambast välja võtma?“

„Mis imelikku juttu sina räägid?“ imestab Teele. „Kust mina peaksin selliseid asju teadma?“

„Kas sina, Teele, ei mõtle siis pensionisammastele,“ küsib Arno veidi nagu haavunult.

„Kas sina, Teele, ei mõtle siis pensionisammastele,“ küsib Arno veidi nagu haavunult.

„Ei! Kus mul see aeg! Mina pean ema aitama!“ seletab Teele tähtsalt.

„Mina mõtlen küll…“ tunnistab Arno. „Kõikse aeg… Teele, ütle mulle – kas sul oleks kurb meel, kui ma võtaksin oma raha teisest pensionisambast välja ja seda oleks hirmus vähe, nii vähe, et ei oskagi seda kuhugi investeerida?“

„No mis jutt see on!“ lööb Teele käsi kokku. „Miks mul peaks sellise asja pärast kurb meel olema? Mul ükskõik!“

„Minul küll oleks, kui sina…“ pomiseb Arno. „Kui sinu teine sammas…“ Ta neelatab valulikult. „Teele, hakkame üheskoos koolist koju minema?“ pakub ta siis.

„Ei, sinuga ma küll ei tule, ma käin parem Imelikuga,“ teatab Teele. „Sa ajad nii lolli juttu, et… Imelik ei räägi kunagi mingitest pensionisammastest, tema pakub kompvekki ja mängib kannelt ja laseb Tiugul kabeliaias hauakivide peal tantsida.“

Sa ajad nii lolli juttu, et… Imelik ei räägi kunagi mingitest pensionisammastest, tema pakub kompvekki ja mängib kannelt ja laseb Tiugul kabeliaias hauakivide peal tantsida.

Arno jääb nukralt vana paju alla seisma ja silitab selle krobelist koort. Vana paju on tema ainus sõber! Kui õige võtta raha teisest sambast välja ja toppida paju õõnde, võimalikult sügavale?

Lähemale astub Tõnisson, tükk liha käes. Arno kõneleb ka sõbrale teisest sambast, mainib ka Tootsilt kuuldud Kentuki Lõvi vägitegusid. Tõnisson lööb tüdinult käega.

„Kuula jah Tootsi ja tema plära. Minu vanamees ütleb ikka, et niikaua need Ülesoo omad mängivad selle teise sambaga, kuni koht läheb haamri alla ja kõik pannakse vangi.“

„Aga õpetaja Laur soovitas ka raha välja võtta,“ ütleb Arno. „Kas siis tema ka vangi pannakse?“

„Kes tedagi välja jätab,“ arvab Tõnisson ja pühib lõuga.