Palgalõhe meeleavaldus 2012. aastal. Pilt on illustreeriv. Foto: Andres Putting

Eurostati andmetel oli Eestis naissoost töötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui Euroopa Liidu keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid Eesti Teadusagentuur ja sotsiaalministeerium palgalõhe selgitamiseks teadlastelt põhjaliku uuringu.

Uuringut juhivad Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu. Neil on jagada juba esimesi tulemusi.

Kas uuring kinnitas, et Eestis on suur sooline palgalõhe ja see on tingitud naiste ning meeste töötamisest erinevates sektorites, ametialadel ja ettevõtetes ning ka seda, et naiste kõrgem haridustase ei tähenda alati kõrgemat palka?

Marge Unt: Rääkides nn toorest ehk korrigeerimata lõhest ehk kui palju teenivad Eestis mehed ja naised keskmiselt palgatulu, siis nii Eurostati kui ka Eesti Statistikaameti arvutuste kohaselt on see vahe Euroopa suurim. Keskmiste lõhe näitab küll pikemas perspektiivis vähenemise märke, kuid on endiselt püsiv ning märkimisväärselt suur. Loomulikult on see osaliselt selgitatav just nende samade argumentidega, mida armastatakse kasutada – mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel ning sellest tulenevalt teenivad erinevalt. Meie uuringu esmane analüüs kinnitab ka seda – enim seletavad Eesti puhul palgalõhet just n-ö struktuursed tegurid ehk millistel ametialadel, millistes sektorites, millist tüüpi ettevõtetes naised ja mehed töötavad jne.

Triin Roosalu: Meil on just hariduse, tööturukogemusega teisiti, kui eeldaks. See tähendab, inimesed ei saa raha vastavalt haridustasemele, vaid olulisemad on tegevusala ja tööandjaga seotud tunnused.

Milliste andmete põhjal uuring tehti ja mida on kavas edasi uurida?

Marge Unt: Meie käsutuses oli analüüsi jaoks 125 000 Eesti töötajat hõlmanud uuringu andmestik, mida oli veel lisaks täiendatud mitmest registrist saadud informatsiooniga. Nii mahukas andmestik võimaldab analüüsis kahtlemata minna detailidesse. Meil on projektis plaanis ka ise üks uuring läbi viia. Täpsemalt juhtumiuuringud, kus uurime ja analüüsime erinevaid palgalõhe kujunemist mõjutada võivaid protsesse ettevõtte tasandil.

Leidsite samuti, et ehk oleks asjakohane soolise palgalõhe definitsiooni veelgi laiendada ja mitte piirduda põhipalgaga?

Marge Unt: Tõesti, soolise palgalõhe palju asjakohasem peegeldaja on kogu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Muidugi võib siia lisada ka mitterahalised boonused, aga uurimisprotsessis on oluline ka lihtne mõõdetavus. Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu annab palju adekvaatsema pildi, sest poodi minnes või arveid makstes ei ole vahet, kas tegemist põhipalga või igakuise preemiaga. Lisaks sõltub kogu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise suurus kui ka pension. Hetkel on naiste ja meeste pensionite vahe väike, aga igal järgmisel aastal pensionile minejate puhul sooline ebavõrdsus tõuseb, kuna I samba kindlustusosak sõltub palgast ja mõjutab järgmisi pensionäre aina enam ning juba täna peegeldavad väljamaksed II sambast soolist palgalõhet tööturul.

Uuringu tulemused näitasid ka, et lisaks sellele, et mitte-eestlaste keskmine tunnitasu on madalam, on vene emakeelega naiste ja meeste palgalõhe suurem kui eestlaste oma. Miks?

Triin Roosalu: Üks võimalik seletus on keeleoskus. Kui näiteks naised töötavad eesti keele oskust suhtlemistasemel nõudvatel ametikohtadel, näiteks teenindussektoris, kus nagunii on madalamad palgad, võidakse eesti keelt vähem oskavaid naisi kasutada enam abitöödel, kus on palk veel väiksem. Mehed on ülekaalus tootmis- ja logistikasektoris, kus keeleoskus mõjutab tööalast tulemuslikkust vähem.

Teine seletus on tööturul osaleva vene emakeelega tööjõu vanuseline struktuur ja haridustase – erinevad tegurid võivad kumuleeruda. Näiteks on vene emakeelega naistel veel raskem oma haridust, sealhulgas kõrgharidust, „teenima panna“ kui eesti emakeelega naistel.

Uuringu tulemused näitasid ka, et palgalõhe on seda suurem, mida enam on leibkonnas lapsi. Miks nii?

Kadri Täht: Iga järgmine alaealine laps leibkonnas tähendab suuremat palgalõhet, mis ilmneb meeste ja naiste keskmise tunnitasu erinevusena. Kui naiste keskmine tunnitasu seisab praktiliselt paigal, siis meeste tunnitasu keskmine on iga järgmise lapse korral kõrgem. Eks ka siin on oluline osa sellest seletatav nii naiste kui meeste erinevate ametitega, tööturuga seotusega. Aga isegi, kui me suudaksime ka kogu selle erinevuse ära selgitada, siis ei saa üle ega ümber, et lapse saamine mõjutab ilmselgelt meeste ja naiste karjääri ja valikuid või ka võimalusi tööturul erinevalt.

Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ja nii lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks on Eesti Teadusagentuur ja sotsiaalministeerium tellinud uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019–2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning Statistikaamet. Teadustööd rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. Projekti tellija on Sotsiaalministeerium, eelarve 615 789 eurot.

Jaga oma palgakogemust: http://rege.tlu.ee/palgakogemus/?fbclid=IwAR1RVJQrf7SzIuTrDXVRToyUF2U3NGoIxApaG1OVRZssRA7Ui42B88saumE