Noorpoliitik: valitsus, keela energiajookide müük alla 16-aastastele

Mäletan, kuidas käisime kooliajal enne trenni sõbraga poes ning ostsime energiajooki. Kaks korda nädalas. See oli maitsev ja muidugi arvasime, et see annab meile jõudu juurde.

Ei leidunud ka kedagi, kes selgitanuks, kuivõrd kahjulik see kõik meile on. Aga kes peaks selgitustööd tegema? Mäletan ka oma tuttavaid, kellele oli energiajook justkui limonaad, mida igapäevaselt juua. Teavitustöö oli puudulik siis ning on ka nüüd.

Energiajookide ostmist ning tarbimist reguleerivad vähesed riigid. Kahjuks tuleb tõdeda, et nende hulgast ei leia Eestit, mistõttu on meil energiajoogid kõigile väga kergesti kättesaadavad. Ennekõike pean silmas lapsi ja noorukeid.

Me kõik oleme teadlikud energiajookide olemasolust, kuid mida need joogid siiski tegelikult endast kujutavad? Need on joogid, mille kofeiini ja suhkru sisaldus ületab päevase maksimaalse soovitava koguse. Neil on stimuleerivad omadused, mistõttu armastavad neid just noorukid, et tulla toime pingeliste koolipäevade, trenni, kodutööde ja muude teismelistele igapäevaste tegemistega.

Liiga vähe on aga juttu ületarvitamise tagajärgedest nagu näiteks unehäireid, ülekaalulisus, hambakahjustused, kõrgem vererõhk, vedeliku vähenemine organismis, peavalud, ärevushood ja nii edasi.

Keegi ei räägi ka, et erinevalt spordijookidest ei tohi energiajooke tarvitada treenimise ajal, sest nad võivad viia liigse higistamise korral dehüdreerumiseni.

Tervise Arengu Instituudi 2013. aasta uuringu kohaselt on regulaarselt energiajookide tarvitajate osakaal kõige suurem 15–17 aastaste noorte seas. Alustatakse tavaliselt 10–15 aastasena.

Tegemist on tõsise murekohaga, kuid paraku ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu ei riigi tasandil ega ka meedias.

Ei ole saladus, et noored ei pööra tihtipeale tähelepanu energiajookide koostisosadele ning sellele, kui palju neid üldse tarbida tohib. Vaatamata sellele, et energiajoogid on tavaliselt kallimad kui muud karastusjoogid, eelistavad noored neid ikka teistele jookidele – oma ainulaadse maitse pärast. Ning olgem ausad, hinnavahe ei ole drastiliselt suur.

Üks pudel ei mõju organismile laastavalt, kuid kontrollimatu ja pidev tarbimine kahjustab organismi.

Paraku ei reguleerita täna noorte energiajookide tarbimist ühegi seadusega. Mõju avaldab ka ahvatlev reklaam, mis meelitab energiajooke proovima ja kahjuks kontrollimatult tarvitama. Kui soovime, et meie noorte tervis oleks parem, tuleb energiajookide kättesaadavust tõsiselt piirata.

Eestis on tehtud esimene positiivne otsus energiajookide kättesaadavuse piiramise rindel, selle tegi Rimi poekett 2012. aastal, kui otsustas alla 16-aastastele energiajooke enam mitte müüa ning küsida ostja käest vajadusel dokumenti.

Paraku pole teised poeketid antud algatusega kaasa tulnud. Kui kaupmehed algatusega kaasa ei tule, siis ehk tuleks sätestada selliseid piirangud seaduse tasandil?

Näiteks Lätis on juba jõustunud kofeiini-, tauriini- ning guaraana-laadseid erguteid sisaldavate energiajookide müügikeeld alla 18-aastastele noortele. 2014. aastal keelustas energiajoogid sama vanusepiiriga Leedu.

Miks ei võiks Eesti võtta oma lõunanaabritega sarnast seisukohta? Saaksime kasutada ju teiste Balti riikide uuringuid ja kogemusi.

Keskerakonna noortekogu leiab, et energiajookide kättesaadavust tuleb riiklikul tasandil piirata. Ootame, et seadusandja teeks esimese sammu ning reguleeriks energiajookide müügivaldkonda, sest ajalugu näitab, et ei piisa vaid üksikute kaupmeeste initsiatiivist. Vaja on jõulisemaid samme.

Noored ei mõista sageli energiajookide kahjulikkust ning vanemad ei pruugi enda manitsevate sõnadega noortele kohale jõuda. Seega peab riik kehtestama alla 16-aastastele energiajookide müümise keelu.