Oht on inimese kätes

Lood USA luureagentuuri NSA jälgimisprojekti PRISM andmete kogumise ja töötlemise praktikast ei ole maailmas midagi ennekuulmatut, küll aga on üllatuslik, kui võimekaks peab USA-d teema avalikus teinud Edward Snowden.

Riigisisene andmetöötlus on alati eeldanud andmete säilitamise ja võimudega jagamise kohustust ja volitusi. Näiteks Euroopa Liidus sätestab andmete säilitamise ja võimudega jagamise kohustuse andmete säilitamise direktiiv (2006/24/EÜ).

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Tubro on (23.03.2012, nr 087) andmete säilitamise ja töötlemise kohta kirjutanud: „Kõnealused andmed (näiteks helistaja ja kõne vastuvõtja nimi ja aadress, kõne alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg, kliendi nimi ja aadress, kellele internetiprotokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud jne) kuuluvad isiku eraelu sfääri (PS § 26, EIK art 8). Direktiivi kohaselt õigustab siinkohal eraelu riivet riigi julgeoleku, avaliku turvalisuse kaitse, kuritegude avastamine, ennetamine, uurimine ja kohtus menetlemine ning elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamine. Eelkõige rõhutati direktiivis, et andmete kättesaadavus õiguskaitseasutustele on vajalik selliste raskete juhtumite puhul nagu organiseeritud kuritegevus või terrorism. Selline eraelu puutumatuse piiramine peab olema vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne.”