Urmas Paet Foto: Ilmar Saabas

Venemaa on alati reageerinud konkreetsete vastusammudega nii ELi poolt Vene poliitikutele ja ametnikele sissesõidukeelu kehtestamisele kui ka näiteks luuramiskahtlusega diplomaatide väljasaatmisele. Seda arvestust, et ükski teise poole samm ei jääks vastuseta, on Venemaa alati täpselt pidanud.

Iseasi on see, et ELi sissesõidukeelu saanud isik saab seda otsust vaidlustada ning kohtussegi minna.

Seoses Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina agressiooniga on Euroopa Liit sanktsioonina kehtestanud sissesõidukeelu kümnetele Vene poliitikutele ja ametnikele. Ja Venemaa on siis omapoolselt koostanud oma musta nimekirja. Samas on sissesõidukeelu all olnud mõlemalt poolelt isikuid ka enne Krimmi annekteerimist.

Sama mudelit kasutab Venemaa ka muude sanktsioonide osas. Mäletatavasti keelas Venemaa vastuseks Euroopa Liidu sanktsioonidele teatud toidukaupade sisseveo Euroopa Liidu riikidest.

Seega on tegemist automaatse vastureaktsiooniga. Kuigi tegelikult võiks Venemaa kaotada sanktsioonide põhjused ehk lõpetama sõjalise sekkumise Ukrainas. Siis poleks ka vajadust uute mustade nimekirjade, sanktsioonide ka nendele vastusammude tegemise järele.