PÄEVA KÜSIMUS | Mis on spordisaalide sulgemise tagajärg?
(1)
Suuremaks probleemiks on liikumisharjumuste muutumine pärast kevadist eriolukorda. Inimesed on selle pooleaastase perioodiga muutunud passiivseteks ja kodusteks, regulaarne liikumisharjumus on kadunud. Seda arvame olevat ka üheks suurimaks põhjuseks, miks külastatavus on sellel aastal nii drastiliselt muutunud.
Juhul kui avame uksed jaanuari keskel, siis on seesama mure jälle üleval. Inimeste liikumisharjumused on muutunud ja neid treeningsaali tagasi saada on väga raske. Kui inimesed liiguvad vähe ja ebaregulaarselt, siis koos sellega muutub ka nende terviseseisund. See omakorda raskendab ja suurendab tervishoiutöötajate tööd tulevikus.
Spetsialistid räägivad kodukontoritesse siirdumise ja koroonaperioodiga kaasnevast meeleolulangusest ja depressioonist. Kehaline aktiivsus on üks viise selle vastu saada, kuid nüüd valitsus justkui soodustaks oma otsusega ohte inimeste vaimsele tervisele.
Selge see, et praegune kohustus uksed kinni hoida jätab suure augu ka käibesse. Treenerid ja muu personal saavad oma palga kätte, kuid omanikule on hea, kui kulud tasa saab. Eriti kehva seisu jäävad spordibaasid, millel on pangalaenud kaelas.
Sportlik rahvas on nii kehaliselt kui ka vaimselt terve rahvas. Hea asi võrreldes kevadega on see, et saavutussportlastel on võimalik siiski vähesel määral treeninguid jätkata.
