Minulgi on ajateenistus Eesti kaitseväes seljataga: see lõppes mullu suvel. Öised harjutused pole kaitseväes midagi ebatavalist, liival roomamist ja veetakistuste ületamist tuli ikka ette. Kuid oma teenistuse ajast ma ei mäleta nii vängeid ähvardusi, ka tappa ei lubatud, kuigi karistustega ähvardamine ja nende täideviimine oli tavaline distsiplinaarmeetod.

Ühelt poolt on juhtunu näol tegu inetu looga, teisalt meeldib kõigile võitlejatele ajateenistust tegelikust rängemana näidata. Kärt Anvelti sõnul on puhkenud skandaalis selgelt „sõna sõna vastu” (EPL, 31.08.2012). Tegelikult pole lõpuni selge, kas kaksikutest vennad pandi kaevama kaevikut või hauda. Just semantikas peitub selle konflikti mõistmise võti.

Ajateenistuses kohtasin minagi huvitava huumorimeelega ülemaid. Ühele meeldis rivi ees linnalubasid puruks rebida, teine lasi kogu toa inventari õue kolida, kolmas määras prügikastist leitud vatitiku eest öise kapiralli. Kapiralli ajal tuleb kõik asjad kapist välja loopida ja kapp vastavalt ettenähtud süsteemile uuesti korda teha. Ülesanne on aja peale.

Kuidas tõlgendada?

Levinuim oli aga keeleline huumor. Toauksel ei tohi paluda luba sisenemiseks, sest „siseneda võite oma naisele”. Luba lahkuda ei maksa samuti küsida, sest „lahkutakse jalad ees”. Kiirelt leitakse neli kaasvõitlejat, kes eksinu õlgadel välja kannavad. Kui küsid luba „suitsu teha”, siis peadki sigareti meisterdama. Asju tuleb nimetada „õigete” nimedega. Kollektiivset karistamist nimetati tihti väljaõppeks. Öised kiirrännakud, voodirallid ja kollektiivpumbad said nii hoopis teise tähenduse. Käesolev juhtum on samuti tõlgendamise küsimus – kas noormehed mõistsid neile määratud ülesannet valesti või on uurimise all olevad kaadrikaitseväelased tõesti võimu kuritarvitanud?

Ajateenistusest pääsenud kaitseministri Reinsalu väitel ei pea ebaväärikat käsku täitma. Aga kus on piir väljaõppeks vajalike oskuste omandamise ja inimväärikuse alandamise vahel? Ise ei pannud teenistuse jooksul just erilist inimväärikuse austamist tähele, kuigi Reinsalu peab seda kaitseväe keskseks väärtuseks. Demokraatiapisik kooleb sellises autoritaarses organisatsioonis kiirelt, sest muidu ei jääks sõjaväelaslikust elukorraldusest midagi järele.

Tegelikult tuleb isegi „keelatud käsud” täita. Need on seadusega vastuollu minevad, käsuõiguse ulatust ületavad või põhjendamatult ohtlikud käsud, mille täitmisest tuleb pärast kõrgemale ülemale ette kanda. Täitmisele ei kuulu üksnes „tühine käsk”, mis tähendab kas süüteo toimepanemist või kellegi inimväärikuse alandamist. Praktikas on sellise rikkumise kindlaks tegemine üsna keeruline, sest juriidiline keel jätab ohtralt tõlgendusvõimalusi.

Kaitseväele kujuneb nüüd ilmselt suurimaks probleemiks selgitada, miks noormeestele just individuaalset väljaõpet tehti. Alla jaosuurusele üksusele tavaliselt õpet ei tehta ja oma teenistuse ajast ma mingeid järeleaitamistunde ei mäleta. Oleks kogu rühm sellise öise harjutuse läbinud, poleks kellelgi midagi öelda. Tavaliselt sai väheste meeste jama eest ikka kogu üksus karistada. Fanaatilisemateks terroriseerijateks osutusid minu kogemuse järgi allohvitserid, kuid selles loos viisid öist väljaõpet läbi ohvitserid.

„Mul võiks juba firma olla!”

Kaitsevägi on tsiviilelu peegel, ebapädevaid juhte leidub mõlemas. Kaitseväes paistavad halvad ülemused lihtsalt rohkem silma, sest pagunid annavad hea võimaluse frustratsiooni ajateenijate peal välja elada. Loomulikult on raske selliste räuskavate debiilide korraldusi täita, eriti pärast ülikooliõpinguid. Neil rikkast vene perekonnast pärit noormeestel oli pärast Inglismaal õpingute alustamist arusaadavalt probleeme militaristliku elukorraldusega kohanemisega. Minulgi võttis harjumine aega, kuid esimesed nädalad pühkisid semiootikaõpingud kiiresti meelest. Eks kasutule haritlaskonnale tulebki tõelist elu tunda anda!

Kaevikuid kaevasin kõvasti. Paar korda tegime seda tööd ka gaasimaskis. Olen suvel rahateenimiseks väljakaevamistel töötanud, aga ilmselgelt oli lihttöö mitmele mugava koduse eluga harjunud noorsandile võõras. Kaasvõitlejate erinev taust väljendus nende suhtumises teenistusse üsna selgelt. Üks suuremaid torisejaid oli rikaste vanemate võsuke. Muidu mees nagu härg, aga metsalaagris pistis esimesena vinguma: „Mul võiks praegu juba oma firma olla, miks ma siin pean olema?” Rahulolematumad mehed olid kõik enamasti veidi paremal järjel. Mina aga olin õnnelik, et pärast nälja-aastaid ülikoolis saan kolm korda päevas tasuta süüa.

Teenistus pole midagi rasket

Simuleerimise, arstide tüütamise ja šlangimisega silma paistnud võitlejatest pääses nii mõnigi enneaegselt koju. Osale poistele jäid valutavad põlved, haiged seljad, kroonilised põiepõletikud. Ja kaitsevägi peab nüüd mitte eriti õnnelikult nende ravi kinni maksma.

Kõnealused kaksikud, kellest rääkis Postimehe artikkel, on tervislikel põhjustel enneaegselt reservi arvatud ja võivad rõõmsalt suve lõppu nautida. Polegi nagu enam probleemi, poisid said koju ja kaitsevägi vabanes sõnakuulmatutest alluvatest.

Kuid ometi leian ma Vene armees teeninud sugulaste lugusid meenutades, et praegune ajateenistus pole eriti raske. Ma ei läinud kaitseväkke vabatahtlikult, kuid ei tahtnud ka igavalt turvalise eluga harjunud noormeeste kombel sellest kohustusest kõrvale hiilida. Liigagi vohav on „jõuetu vedelus”, millest kirjutab Argo Tuulik artiklis „Beetaisaste vastu” (EPL, 11.05.2012). Sain meedikuna põneva väljaõppe, leidsin häid semusid, parandasin füüsilist vormi. Antud juhtumi lahkamisel on avalikkus selgelt üle reageerinud. Sõjavägi on sõjavägi ja seal tuleb kõike ette.

Peeter Kormašov, endine ajateenijaMillistel puhkudel ei ole sõduril kohustust käsku täita?§ 33. Tühine käsk

Käsk on tühine, kui:

••(1)käsk kohustab toime panema süütegu;

••(2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;

••(3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;

••(4) käsust ei selgu käsu andja.

••Tühist käsku ei tohi anda.

••Tühist käsku ei pea täitma.

Allikas: Kaitseväe korralduse seadus