Alekõrs võtab ette esimese enda algatatud kohtutee

üLLE HALLIK

TV 1 Pärnu korrespondendina töötav Indrek Alekõrs on erialalt füüsikaõpetaja, kes peab lugu inimestega suhtlemisest.

"TV 1 pidas heaks naljaks artiklit sellest, kuidas Pärnu võttegrupp Rannahotellis lõunat lunis," rääkis kahe kuu eest teletööga algust teinud Indrek Alekõrs oma veel lühikese karjääri skandaalsemast loost.

"Ainult uudistetoimetaja tundus olevat pisut solvunud ning soovitas, et me järgmine kord enam süüa ei küsiks." Alekõrs ise arvas, et kirjutaja sai artikli eest kindlasti kusagil kõva lõuna. Lähipäevil loodab TV 1 Pärnu reporter vajalikud materjalid kokku saada ja kohtus enda laimamise eest õigust nõuda.

Kohaliku ajalehe kohtusse kaebamine on Indrek Alekõrrele esimene kohtuasi, mille ta enda algatusel ette võtab. "Kohtuasja on ette tulnud varemgi, ise ma nende käivataja pole olnud," eitas Alekõrs konfliktse inimese kuulsust, lisades, et üldiselt peetakse teda rahumeelseks inimeseks. "Kõik suuremad vastuolud on seni läbirääkimistega lahenenud," võttis kohtuteema kokku mees, kes on aastate jooksul pidanud mitut ametit, mis kergesti vastuolusid tekitavad.

Pärnakaks lepitaja rollis

"Sattusin Pärnusse 1982. aastal, kui tollasele IV keskkoolile oli direktorit vaja," rääkis elukutselt pedagoog. Kaugemalt tulnud meest vajati kui puhast lehte, kes suudaks lahendada õpetajate ja juhtkonna vastasseisu. Pealinna füüsikaõpetaja võttis väljakutse vastu ning hakkas Pärnus koolijuhiks. Möödunud aasta kevadeni hariduspõllul tegutsenud mees jõudis enne riigikorra muutumist ka parteilase leiba maitsta.

"Tegelikult olid elamistingimused need, mispärast ma pakkumise vastu võtsin," vabandas Alekõrs oma valikut, kinnitades, et lubatud korteri ta ka sai.

Hariduse juurde tagasi tõi Alekõrre Jaak Saarniit, kes linnapeaks saades õpetajakutsega mehele haridusosakonna juhataja kohta pakkus. Parteimaja kui institutsiooni uks sai selja taga kinni pandud. Sama hoone uks avaneb ja sulgub Päikeseraadio äriuudiste toimetaja käimistest praegu küll päevas mitu korda, kuid mälestusi see esile ei kutsu. "Minu jaoks on see praegu siin midagi täiesti uut," ei tunne Alekõrs majas endiste aegade hõngust. "Ju see aeg pidi asendama tollast armeeteenistust," arvas asja kohta mees, kes paljude kõrgkooli lõpetanud pedagoogiharidusega noormeeste eeskujul Nõukogude armees teenimise asemel Läänemaale Kasari kooli füüsikaõpetajaks pages.

Hariduse ja rahanduse suhted sundisid elukutset vahetama

Linnavalitsuse tasandilt hariduselu juhtida on Indrek Alekõrrel kahel korral tulnud, kokku veidi alla viie aasta. Vahepeale mahub koolijuhi töö ametikooli direktorina.

Oma teistkordset lahkumist haridusameti juhataja ametist Alekõrs ise skandaalseks ei pea, öeldes, et see oli rohkem skandaaliks puhutud. "Olin haridusameti juhataja olnud täpselt nii kaua, et olid jõudnud tekkida vaenlased," selgitas ta. Vastuolude tekkimise põhjuseks peab ta oma liigset huvi Humanitaargümnaasiumi raamatupidamise vastu. "Siis ütlesid tolleaegsed linnajuhid, et see ei ole soovitav," valgustas Alekõrs oma lahkumiselugu ning kahetses, et juba varem lahkumisavaldust ei esitanud.

Humanitaargümnaasiumi raamatupidamise jättis haridusamet küll rahule, kuid peatselt sattus revideerimise löögi alla haridusameti enda raamatupidamine.

Revisjoni avalikustatud tulemused olid sellised, et haridusameti juht otsustas lahkuda. "Kui teist korda sellest ametist lahkusin, naljatasin, et kaks ilma kolmandata ei jää," rääkis Alekõrs. Praegu, enam kui poolteist aastat hiljem, arvas ta, et seda kolmandat ei tule. "Hariduse ümber on kogu aeg käinud ja tundub, et käivad praegugi kildkondlikud mängud, mis haridusele endale kokkuvõttes kasuks ei tule," põhjendas Alekõrs oma soovi haridustööle mitte naasta. Hariduse rahapoolega kõrvetada saanud mees lisas, et rida realt seadusi järgides haridust edukalt majandada pole võimalik.

Soovib olla nähtaval

"Olen hariduselt füüsikaõpetaja, aga pikaajalise juhtimiskallakuga," leiab saatejuht Alekõrs. Kooliajal kambajuht, praegu saatejuht ja isikliku auto juht, eelnevatest koolijuhi ja haridusjuhi ametitest rääkimata, võib mitmekülgne mees oma elukirjeldusse märkida veel ühe juhiameti - müügijuht.

Kolme Infoautos töötatud kuud peab Alekõrs küll huvitavaks, kuid mitte oma alaks. "Lõpuks hakkas mind tüütama kogu aeg läbi klaaside autode tagumisi otsi vahtida," selgitas ta oma lühikest karjääri autoäris. "Inimestel, kes on olnud juhtivate kohtade peal, on suhtlemisvajadus," selgitas ta. "Neil on tekkinud vajadus olla areenil." Nähtaval olemise võimalust nägi ta ajakirjanduses.

Vanema venna hoiatused ei mõjunud

Väga lähedasi sugulussidemeid Madis Salumiga peab Indrek Alekõrs põhimõttel "keelatud vili on magus" mõjunuks. "Vend on mind alati sellest eemal tahtnud hoida," rääkis Alekõrs ja lisas, et venna ajakirjandusliku karjääri parematel päevadel on teda salamisi kadestanud. Oma rolli võisid Indreku ajakirjanduseni jõudmiseni mängida ka kirjanduse õppejõuna töötanud isalt päritud geenid.

Oma ajakirjanduslikku tulevikku Indrek Alekõrs pealinnaga ei seosta. "Pigem näen edasiminekut enesetäiendamises," rääkis ta oma tulevikuplaanidest. Anonüümsesse Tallinna TV 1 Pärnu korrespondent ei püri, arvestades, et Pärnu uudiseid sinna vahendada on parem.

Marke hakkab koguma pensionipõlves

"üle pika aja olen taas kitarri üles leidnud," rääkis Alekõrs oma hobidest.

Tudengipõlves ansamblimängu harrastanud mees tunneb rõõmu, et taas on tihti kõlamas noorusaja lemmikud nagu The Beatles, Deep Purple ja Black Sabbath. Marke lubab vana hobi taasavastanud mees koguma hakata siis, kui aastaid on kaks korda niipalju kui praegu. Praegu peab ta oma hobideks veel ujumist, suusatamist ja autosõitu.

Jõuluvanalt vitsa ka

Aasta lõppu vaadates ütles Indrek Alekõrs, et ootab Jõuluvanalt kingitusi küll, aga arvas, et on õige natukene vitsa ka väärt. "Ma ei ole sellel aastal kõige parem poiss olnud," tunnistas ta salapäraselt ning jättis tehtud patud enda ja jõulutaadi teada.