Peaaegu pool maailma rahvastikust, umbes neli miljardit inimest, elab praegu valitsuste kehtestatud karantiini ja piirangute tingimustes, et peatada koroonaviiruse levik.
Kui kaua see kestab? Ilmne vastus oleks, et seni, kui koroonaviirus on seljatatud. Aga kunas see täpselt juhtub? Siis, kui keegi maailmas seda enam ei põe? Seda ei pruugi eales juhtuda. Siis, kui on leitud vaktsiin või efektiivne ravi? See võib hõlpsasti tulla aasta pärast või hiljemgi. Kas me tahame ühiskonnad nii kauaks pausile panna?
Piinavalt raske on seda öelda, aga president Trump rääkis õigust: „Me ei saa lasta ravil muutuda haigusest hullemaks.” Karantiinist on kasu: vähem COVID-19-sse ja teistesse nakkushaigustesse suremist. Kuid karantiinil on ka selge sotsiaalne ja majanduslik kahju: isolatsioon, tööpuudus ja pankrotid, kui nimetada ainult kolme. Need hädad ei tule veel täiel määral esile, aga varsti see juhtub.
Mõned inimesed väidavad siinkohal, et kompromissi järele pole vajadust: karantiin on hea nii elude säästmise kui ka majanduse jaoks. See on soovmõtlemine ja lähtub eeldusest, et karantiin lõpeb varsti. Kuid kui me lõpetame karantiini enne COVID-19-st võidu saamist, saab surma inimesi, kes muidu oleksid ellu jäänud. Elude säästmise ja elatise päästmise vahel kompromissi tegemisest ei ole pääsu.
