PIRET PEENSOO: Punane vahtraleht linnakülalise autole
Aeg-ajalt törtsutati kusagil lõunamaise temperamentsusega signaali.
Meie autos olid seekord kõik kohad täis. Pampude pakkimisega oli läinud arvatust kauem, sõiduaega jäi loodetust vähem ja maanteel veniv kolonn pani autojuhi rahu säilitamise võime mitmel moel proovile. Läks suhteliselt ladusalt, kuni nähtamatu punn lendas tänavasuult eest ja autorivid asusid 70 km/h ala kasutamiseks kiirendama.
Seltskond kõrval kiirendas samuti, kuni ühel hetkel keeras rapsaki! suunda näitamata otse meie ette. Pidurikrigin. Pahane torin. Ja rõkkav naerupahvak, kui huligaani moodi talitanud eessõitjad meile lehvitasid ning tõstsid oma sohvrile osutades algajale juhile viitava rohelise vahtralehe kõrvale veel teisegi samasuguse.
Kaitsev leheke
Ise avastasin rohelise vahtralehe kasuteguri mõni aasta hiljem. Sõbrad-tuttavad naersid, kui nägid, et leheke ehtis autoaknaid veel ka kolmandal, neljandal ja viiendalgi autojuhiaastal. Mis seal salata – nii oli mugav.
Valdavalt andis vahtraleht hea põhjuse sõita rahulikult ja vältida tollele ajale iseloomulikku 10–20 km/h lubatust kiiremini tuhisemist. Kindlasti hoiti paremini pikivahet, ehkki mõni üksik üritas nägusid tehes uustulnukat mängult teelt välja rammida.
Linnakülaline on mitmes mõttes algajaga sarnane: ta ei pruugi teada peast kõiki ümbersõiduvõimalusi ja mahakeeramisi. On loomulik, et külalisel läheb linnas orienteerumiseks tallinlasest enam aega. Mitte ainult suvisel remondiajal, vaid aasta läbi.
Õnneks on möödas aeg, mil hulka Tallinna tänavanimesid teadsid vaid kohalikud, sest tänavasilte polnud väljas. Varasemaga võrreldes on vähemaks jäänud firmade ja asutuste suunaviitu, mis ajavad eriti just harva pealinnas sõitjal pildi silme ees kirjuks.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabli Elari Kasemetsa sõnul küsivad linnakülalised patrullidelt tihti teed. “Tallinna liiklus ja närvilisus mõjub ehmatavalt,” nendib Kasemets. “Külalised on kindlasti ettevaatlikumad ja see võib-olla ei meeldi pealinlastele, kes on harjunud kiirustama.” Statistikat, kellega juhtub rohkem õnnetusi, pole politsei pidanud.
Ent kui rohelisel vahtralehel on lähiümbruse liiklusele rahustav mõju, miks mitte kasutada sama lahendust võõrasse linna rännates? Kinnitada autoaknale näiteks punane vahtraleht või silt kirjaga “Külaline”. Kuidas teie sellesse suhtuksite?
Kas karistaksite teda, sest ta on võõras, või oleksite sõbralik ja abivalmis?
Ehk aitaks see siiski paremini mõista autotäit lõbusalt rändavaid noori või vanapaari, kes on oma Žiguli üle mitme kuu linnasõiduks garaažist välja ajanud. Lõppude lõpuks on meie kõigi huvides, et Tallinna liiklus muutuks tähelepanelikumaks ja hoolivamaks. Eriti kui arvestada, et ummikud alles valmistuvad oma palet näitama.
