Nüüd, tosin aastat hiljem, on sotsiaalselt ja kultuuriliselt aktiivselt kodanikul juba üsna võimatu vältida seda asumit-kus-meist-keegi-ei-käi. Pigem nutavad peened preilid papadel kuuerevääri märjaks, kui selgub, et Kalamaja uusarenduse korterid on juba enne valmimist ära müüdud ja infrastruktuur areneb maksujõulise klientuuri saabudes mühinal. Erinevalt Rotermannist, Polymerist, Lutheri kvartalist või Fahlest, mis nagu õhku rippuma jäid, on näiteks Telliskivi loomelinnakul, Kalamajal ja Pelgulinnal väga hästi läinud.