Erinevus on oluline, kuna nä'iteks Tartu ülikooli sisseastumisel oli sel aastal akadeemilise võimekuse test digitaalne, ent seejuures läbiviijad kontrollisid endiselt ruumi, isikut ja arvutit selleks, et tagada, et katseid teeb õige isik ning teeb seda üksinda.

Akadeemilise võimekuse testi puhul ei jäeta koha ja isiku küsimust n-ö igaühenda enda vastutada. E-valimised on nagu e-kursus, kus läbija võib olla see, kes ta vormiliselt andmebaasis on, ent võibolla mitte ning võibolla mitte üksi.

See on peamine olemuslik erinevus e-valimiste ja tavavalimiste vahel. Kui seda erinevust pidada võrdsete valimiste põhimõtte eiramiseks, siis võib e-valimised lõpetada ka sõltumata sellest, mis selle tagajärg või tulemus on.

Pelgalt kaalutlusest, kes ja kui palju e-valimiste kaotamisega võidab või kaotab, ei tohiks kindlasti e-valimisi ära jätta. Ka ei ole tõsiseltvõetav diskussioon teemal, kuivõrd turvaliselt liigub antud hääl digimaailmas, selles ei ole võtmeküsimus ega probleem (samamoodi nagu ei ole teemaks kord täidetud akadeemilise testi edasine saatus digimaailmas ülaltoodud näites).

Mis muutuks valimistulemustes siis, kui e-valimisi ei oleks? Ma ei ole sedalaadi andmeid analüüsinud ning valimised on liiga pikalt juba olnud e-valimiste võimalusega, mistõttu ei oska midagi ühemõttelist väita. Samas oletan aga küll, et tagantjärele uuringud peaksid näitama muutust (väiksemat osalust) ka vanema valijaskonna, mitte ainult noorte seas.