Ragnar Siil: Eesti saavutused loomemajanduse arendamisel tõid juhipositsiooni EL-i töörühmas
Ragnar Siil, Eesti juhib Euroopa Liidu loomemajanduse töörühma. Palun öelge, kuidas me selle rolli endale saime ja mida see Eestile tähendab?
Eesti valimisel Euroopa Liidu loomemajanduse töörühma eesistujaks 2011. aastal oli kaks olulist põhjust. Esimesena võib välja tuua Eesti saavutused loomemajanduse arendamisel. Suurem osa Euroopa Liidu riikidest, ennekõike uutest liikmesriikidest, alustasid suhteliselt võrdselt stardipositsioonilt. Mõnes riigis, sealhulgas ka Eestis, suudeti 2000. aastate keskpaigas võtta vastu julged otsused loomemajandusse investeerimisel. Teistes aga jäid konkreetsed sammud poliitiliste vaidluste tulemusena sündimata. Just seetõttu on Eestit toodud esile riigina, kus paljastele sõnadele lisaks on reaalseid otsuseid ellu viidud, näiteks on investeeritud loomemajanduskeskuste tegevusse, käivitatud loomeinkubaatoreid, toetatud loomemajandusalase teadlikkuse kasvu, korraldatud koolitusi, soetatud uut tehnoloogiat jne.
Teine põhjus on kahtlemata isiklikumat laadi. Uutel tulijatel on Euroopa Liidu süsteemides kindlasti raske läbi lüüa. Olen rahvusvahelistes loomemajanduse võrgustikes aktiivselt kaasa löönud 2006. aastast. Olin üks Eesti, Läti, Leedu ja Soome loomemajanduse võrgustiku algatajatest, osalesin Euroopa Liidu põhjamõõtme kultuuripartnerluse käivitamisel ning esindasin Eestit selles samas EL-i loomemajanduse töörühmas aastast 2008. Just sel põhjusel oli Eestil 2011. aastaks kogunenud piisavalt sõpru ja koostööpartnereid, mistõttu Eesti valik osutus võimalikuks. Kusjuures konkureerida tuli endiste ministrite ja valitsuste eriesindajatega Portugalist ja Belgiast.
Eestile kui väikeriigile on see aga suurepärane võimalus olla ühe teema vedaja Euroopa Liidus, osaleda otseselt poliitikate kujundamisel, omada otsekontakte teiste riikide ja Euroopa Komisjoni juures, aga samuti olla Euroopa Liidu esindaja mujal maailmas. Ainuüksi viimase aasta jooksul on mul olnud võimalus esindada Euroopa Liitu Islandist Hiinani ja Gruusiast Mongooliani. Kindlasti ei jäta ma neil puhkudel mainimata ka Eesti rolli ja saavutusi.
Milline on kommunikatsiooni roll loomemajanduses EL-i tasandil ja kuidas seda teete?
Loomemajanduse kommunikatsioon ja selle väljakutsed ei erine palju liikmesriikides toimuvast. Teadlikkuse kasvatamine loomemajanduse rollist ja potentsiaalist on võtmetähtsusega ja õnneks on Euroopa Liidus seda mõistetud. Loomulikult ei jõua Brüsselist saadetav informatsioon iga üksiku loovisiku või ettevõtjani, kuid seda olulisem on arendada erinevate otsustajate – Euroopa Komisjoni erinevate peadirektoraatide ja ametite, Euroopa Parlamendi, Euroopa Investeerimispanga, liikmesriikide valitsuste jt – teadlikkust.
See on võtmetähtsusega, sest need tasandid teevad kriitilisi otsuseid rahastamises. Nii näiteks on Euroopa Komisjoni enda tingimused struktuuritoetuste kasutamiseks liikmesriikides muutunud loomemajanduse osas võrreldes eelnevate perioodidega palju soosivamaks.
Euroopa Komisjonis ja tema töörühmades on kommunikatsioonistrateegia koostamine kõikide valmivate raportite puhul enesestmõistetav. Ka loomemajanduse töörühm koostas teavitamise kava, milles olid kirjas kõikide liikmesriikide kavandatavad tegevused info edastamisel. Lisaks tõlgib Euroopa Komisjon materjalid suurematesse keeltesse ja korraldab infopäevi.
Kas ja milliseid saavutusi saab loomemajanduses just tänu tõhusale ja planeeritud kommunikatsioonile välja tuua?
Kommunikatsioon on loomemajanduse arendamisel kesksel kohal, selle suurepärane näide on Eesti enda kogemus. 2000. aastate alguses võis Eesti peavoolumeedias kohata mõnda loomemajandusteemalist käsitlust. 2005. aastast alates, kui loomemajanduse kommunikatsiooniga hakati tegelema senisest koordineeritumalt, suurenes artiklite arv aastas poolesajani.
Tänapäeval on loomemajandus suhteliselt igapäevane teema, nii polegi ehk väga üllatav, et käsitluste arv ühes kuus on 30–50 vahel. Kindlasti pole siinkohal tähtis, et need artiklid ja arvamused kiidaksid või ülistaksid loomemajandust. Kaugeltki mitte. Hea kriitiline artikkel, mis toob argumenteeritult välja loomemajanduse puudused, on valdkonna arendamise seisukohalt olulisem kui kümme kiidulaulu. Peaasi, et räägitaks asja sisust, loomemajanduses peituvast potentsiaalist, võimalusest siduda kultuuri teiste valdkondadega ning tuua valdkonda suuremaid ressursse, kui et keskendutaks kõrvalistele teemadele nagu näiteks see, kas loomemajandus on ikka ilus sõna ja kas “loomingut” saab panna ühte patta majandusega. Need keskustelud meid kaugele edasi ei vii.
Kuidas on seotud teadlikkuse kasv ja saavutused? Tegelikult on ju loomeinimestele ja -ettevõtjatele avanenud palju arenguvõimalusi, kuid sageli ei ole valdkonnas tegutsejad ise nendest võimalustest teadlikud. Nüüd teatakse aga palju rohkem. Seda tõestab kasvõi viimase loomemajanduse kaardistuse tulemusena välja käidud fakt, et ainuüksi viimase viie aasta jooksul on loomeettevõtete arv kasvanud 2000 võrra. Loomeinimesed oskavad senisest enam esitada küsimusi, leida informatsiooni, koostada äriplaani ning rakendada oma oskusi ja teadmisi ettevõtluses. See on paljuski teadlikkuse teene.
Kas on midagi, mida loomemajanduse kommunikatsioonis nii Eestis kui ka EL-i tasandil saaks teha paremini?
Edukas kommunikatsioon ei ole kampaania, vaid igapäevane mõtestatud ja strateegiline tegevus. Oluline on siinjuures see, et peamised sõnumid oleksid valdkonnas kooskõlastatud ja erinevad tegevused toetaksid ühist eesmärki. Hea näide on Loov Eesti (loomemajanduse infokeskus – toim), mis algas ideest, et kõik loomemajanduse teadlikkuse kasvatamiseks ja oskuste arendamiseks riiklikult tehtavad tegevused peaksid üksteist võimendama.
Intervjuu ilmus kommunikatsiooniajakirja Kaja viimases numbris. Vaata ka http://kaja.aripaev.ee/
Kaja hoiab kursis kommunikatsiooniuudistega nii Eestist kui välismaalt. Igas ajakirjanumbris on fookusteema, mis avab põhjalikumalt mõnd kommunikatsioonivaldkonna tahku.
Ajakiri on suunatud kommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele ning kõigile, kellele suhtekorraldus huvi pakub.
