Rahvahääletus Kreekas ei olnud demokraatia võit

Referendumit kasutatakse siis, kui juhil ei ole usaldust või julgust.

Kuigi nii väidavad paljud, eriti need, kes oma sõnade eest vastutust kandma ei pea, polnud Kreeka valijate pühapäevane valik päästeplaan maha kanda demokraatia võit. Kreeklased teavad paremini kui teised, et demokraatiaks on vaja vahendamist, esindatust ja võimu korrapärast delegeerimist. Rahvahääletus on võimalik üksnes erandjuhtudel: kui valitud juhtidel saavad ideed otsa, kui nad on kaotanud valijaskonna usalduse või kui muud lahendused enam ei toimi.

Kas Kreekas oli selline olukord? Mis juhtuks siis, kui Kreeka partnerid lõpetaksid kogu arutelu ja nõuaksid iga kord, kui neil otsustades julgusest puudu jääb, nädala aega, et lasta rahval otsustada?

Oletame siiski, et Tsiprase valik see küsimus referendumile panna oli põhjendatud. Sellisel juhul oleks sündmus pidanud seda keerukust näitama. Tegemist oleks pidanud olema hoolika ja teadliku inimeste soovide välja uurimisega. Kaalul olevasse küsimusse oleks tulnud suhtuda austusega, kindlustades, et riik edastaks inimestele adekvaatset infot.