Raivo Aeg Foto: Ilmar Saabas

Kõige enam erimeelsusi on tekitanud lapsendamise küsimus. Olgu öeldud, et Eestis kehtiv lapsendamiskord on muu maailmaga võrreldes väga liberaalne ja sooneutraalne - meil saab lapsendada ka üksikisik, sealhulgas kooselulepingu sõlminud inimene, kui ta vastab perekonnaseaduses ette nähtud tingimustele.

Oleme teinud rea ettepanekuid seaduse rakendussätetesse, mis kindlustavad, et laste õigused oleks kaitstud ka registreeritud partnerlussuhtes ning oleks arvestatud partneri panusega lapse kasvatamisse. Peame oluliseks kindlaks määrata, kui palju saab ja peab registreeritud elukaaslane lapse kasvatamises osalema, samuti tema kohustused registreeritud elukaaslase lapse ülal pidamisel.

Rakendusaktid toovad kaasa muutusi lisaks kooseluseadusele ka teistes seadustes. Näiteks oleme teinud rea ettepanekuid võlaõigusseaduse seltsinguid puudutava osa muutmiseks, et oleks kindlustatud ühisellu panustatud materiaalse ja mittemateriaalse panusega arvestamine.

Perekonna mõiste on seni olnud üsna selgelt määratletud perekonnaseaduses, sealsamas on ka määratud ema ja isa roll. IRL-i ettepanek põhiseaduse muudatuseks on üks samm õigusliku selguse suurendamiseks. Kinnitades põhiseaduses, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, vähendame võimalust, et abielu mõistet hakataks kergekäeliselt laiendama. Praeguses õigusruumis on ema ja isa roll täpselt määratletud, vanemate sooneutraalne käsitlus muudaks kogu paradigmat.

Vähemuste õigused peavad olema kaitstud, kuid seda enam on oluline, et õiguslikus mõttes valitseks selles tundlikus küsimuses selgus. Kui Eesti ühiskond leiab, et abielu on midagi muud, siis tuleb see küsimus selgeks vaielda - sel teemal pole ühiskonnas seni asjalikku arutelu olnud.

Meie praeguse arusaamaga ei sobi tõepoolest perekond, kus on mitu isa või ema. Riikides, kus selline perekonna võimalus on ette nähtud, on sellele eelnenud ka pikad ja põhjalikud vaidlused, mis on kestnud aastaid, kui mitte aastakümneid. Perekonda puudutav muutus oleks Eesti ühiskonna jaoks palju suurem, kui samasooliste inimeste kooselu registreerimine, sest muudaks kõik emad ja isad sooneutraalselt vanemateks. Ühiskonna alalhoidlikku poolt esindava erakonnaliikmena soovin, et nii radikaalne samm oleks põhjalikult läbi kaalutud ja arutatud.

IRL pole kooseluseadust seni toetanud ega ole oma põhimõtteid ka tänaseks muutnud. Leian jätkuvalt, et seda seadust poleks Eestile olnud vaja ning samasooliste paaride õigusi oleks saanud reguleerida ka teisi seadusi täiendades. Nüüd, kui meil on kehtiv seadus ilma rakendusaktideta, tuleb tekkinud olukord kuidagi lahendada. Kehvad ja mitmeti mõistetavad rakendusaktid seadust paremaks ei tee.

IRL ei ole sõlminud ühtki kokkulepet kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmiseks, Oleme koalitsioonipartneritele esitanud ettepankuid, millistega arvestamisel võiksid tekkida eeldused saada rakendusseaduse jõustumisel senisest rohkem parlamendipoolset toetust. IRL-i fraktsiooni liikmed on oma otsustes vabad. Kui leitakse mõistlikud lahendused, siis saadikud otsustavad oma südametunnistuse kohaselt. Koalitsioonipartneritelt loodame selles küsimuses konstruktiivsust käitumist olukorra lahendamiseks.