Repliik: kuidas ma Kreekat aitasin
Olen viimastel aastatel korduvalt Kreekat aidanud – tänavu näiteks Kreeka arbuuse ostnud, mõnikord Kreeka oliiviõli. Need on odavad asjad, aga Kreeka ju ei pakugi välismaailmale erilist võimalust ennast igapäevase tarbimise kaudu toetada või boikoteerida. Turismi kaudu toetasin Kreekat möödunud suvel ka, aga tänavu on Syriza valitsus oma manöövritega selle turistidele raskemaks teinud, sest raha kättesaadavuses, kui suurt sularahapakki kodust kaasa ei võta, ei saa olla kindel. Jutt, et Kreekal on kasinuse nõudmisega hing kinni tõmmatud või et troika nõudmised on kasulikud üksnes rahvusvahelisele finantskapitalismile, on seepärast suhteliselt eluvõõras teoretiseerimine. Kreeka majandus ei toeta elatustaset, millega kreeklased vahepeal ära harjusid. Ja sellest probleemist ei päästaks Kreekat isegi praeguse võlakoorma kustutamine.