Kui see kõlab veidralt, siis las ma selgitan: Eestiga koostöös on viimaste aastate jooksul valminud palju õudusfilme ning Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kaudu on meieni jõudnud ka mitu head lühifilmi. Õudusfilme tehakse, aga meie kinodesse pole viimase kümne aasta jooksul jõudnud ühtegi eestikeelset õudusfilmi.

„Bodom” oleks võinud olla 100% kodumaine toodang ja film oleks saanud samasuguseks hitiks nagu Soomes. „Bodom” tõestab, et komöödiate, lastefilmide ja draamade kõrvale mahuvad ka Eesti õudusfilmid. Andkem neile ainult võimalus!