Ruus: kooliastmete lahutamine on paratamatu
•• Täna arutab riigikogu uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mis tahab lahutada need kaks kooli-astet. Kas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on hea mõte?
See on absoluutselt paratamatu. Seda kas või demograafilistel põhjustel: kui gümnaasium on väga väike, on seal õpilaste mitmekesisus väike, langeb kvaliteet ja õpetajad peavad õpetama ka neid aineid, mida nad pole ülikoolis õppinud. Selline süsteem on ka väga kallis, sest ühe õpetaja kohta tuleb vähem õpilasi kui suuremas koolis. Uus seadus peaks seega suurendama haridussüsteemi tõhusust: korraga õpetatakse suuremaid klasse. Ja ei ole enam väikesi hingevaakuvaid gümnaasiume – see omakorda peaks kaasa aitama hariduse kvaliteedile. Kui ma aga millegi pärast mures olen, siis võrdõiguslikkuse pärast – haridusele võrdse ligipääsu tagamise pärast.
•• Kas see tekitab muret ka uue seaduse kontekstis?
Jah. Kvaliteetne haridus peab olema kõigile võrdselt kättesaadav. Sellega on Eestis praegu probleeme. Ma pole kindel, et uus seadus muudab praeguste eliitkoolide süsteemi avatumaks. Ma olen aastaid olnud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise toetaja. Aga ma kujutasin ette, et selle tulemusel muutuvad nn eliitkoolid Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi sarnaseks: sinna jääb alles vaid gümnaasiumitase.
•• Nii et teie toetaksite, kui näiteks Prantsuse lütseum ja Miina Härma gümnaasium kaotaksid põhikooli taseme – ning avaksid rohkem paralleelklasse gümnaasiumis?
Jah, see oleks palju avatum süsteem. Sest nii pääseks nendesse koolidesse õppima palju rohkem lapsi ja õpilaskond ei oleks sotsiaalselt nii selekteeritud. Näitavad ju uuringud, et praegustes eliitkoolides õpivad jõukamate perede lapsed, kelle vanemad on juhtivatel kohtadel ning on haritumad. Minu unistus oli, et meil tekivad suured gümnaasiumid, kus on kolm-neli paralleelklassi, kus õpivad väga erinevate annetega õpilased, kus saab valida erinevate suundade vahel, osa on rakenduslikumad, osa teoreetilisemad. Aga praegu kardan ma, et jäävad alles eliitkoolid, kuhu tuleb teha 1. klassi katseid.
•• Miks see siis halb on?
Sest see hakkab Eestis kujundama seisuslikku ühiskonda. Eesti koolid teevad praegu väga head tööd. Aga ma ei arva, et meie väike ühiskond peaks nii tugevalt õpilasi selekteerima kui praegu. Muide, ma ei ole kindel selleski, et ka nn eliitkoolis õppivate andeid praegu maksimaalselt ära kasutatakse.
Praegune süsteem, kus leidub koole, mille lõpetanud lähevad vaid harva ülikooli, kitsendab osa laste, just maalaste, juurdepääsu kõrgharidusele. Kuna meie peamine ressurss on haridus, siis peaksime murelikud olema, kui mõnigi anne jääb välja arendamata ja mõni inimene ei suuda oma potentsiaali realiseerida.
•• Samal ajal võib ka põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ahendada maalaste ligipääsu gümnaasiumiharidusele. Kui Eestis on 230 gümnaasiumi, siis edaspidi peaks nende arv langema sajani. Mis saab siis maalastest, kelle kodulähedane gümnaasium kaob, kuid vanematel pole lapse linna kooli saatmiseks raha? Kas panustada tuleks koolitranspordile või õpilaskodudele?
Mõlemale – sõltuvalt olukorrast. Seadus näeb ette ka gümnaasium-kutsekool tüüpi õppeasutusi ja kutsehariduse puhul on ressurss õpilaskodude näol olemas. Neid saaks jagada.
Osa lapsi võiks gümnaasiumis käia bussiga, osa elada õpilaskodus. Aga õpilaskodu ei tohi kujuneda halbade kommete õppimise kohaks, vaid pakkuma noorele arenguvõimalust. Kui maalaps tuleb linna gümnaasiumisse – olgu Tartusse, Tallinna, Põltsamaale või Põlvasse, – ja ta elab õpilaskodus, siis ta vajab ikkagi täiendavat pedagoogilist suunamist. See tähendab elavat tunnivälist tegevust: et ta saaks kooli juures palli mängida, et raamatukogu oleks hea – ja nii saaks see maalaps palju ärksama vaimse keskkonna, kui väike maakool ehk pakkuda suudab. Praegu on ju teada seegi, et koolis, kus on liiga vähe lapsi, on õpetajatel raske õpetada: väga väikeses seltskonnas tekib liiga ühesugune mõtteviis.
•• Aga kes peaks maksma õpilaskodus elamise eest?
Eestis on teise taseme haridus tasuta, nii et õpilaskodu eest peaks maksma avalik võim.
•• Milliseid muutusi uus seadus veel toob?
Koolikohustus pikeneb – kui praegu kehtib koolikohustus kas põhikooli lõpetamiseni või 17. eluaastani, siis edaspidi pikeneb see 18. eluaastani. See on hea: on ju teada, et varane haridustee katkemine ennustab inimesele ebakindlat tulevikku, madalamat palka, suuremat töötusriski. Madal haridus on seotud ka kehvema tervisega.
Lisaks tugevdab seadus kontrolli koolikohustuse täitmise üle. Kuid lisaks sellele võib see avada tee ka hariduse suuremale privatiseerimisele ja eragümnaasiumide tekkele. Loodan väga, et uus seadus ei suurenda õpilaste selekteerimist, vaid suurendab hoopis võrdõiguslikkust.
