Selle riikliku kampaania juhtmotiiv on Nõukogude Liidu Teise maailmasõja panuse kanoniseerimine ning repressioonide ja ebaseaduslike okupatsioonide maha vaikimine, eesmärgiga tugevdada ideoloogilist kandepinda. Tartu Rahu on selles kontekstis idanaabri suunaandjatele tülikas meeldetuletus, et 2. veebruar 1920 on jätkuvalt mõlema riikluse aluskoodis.

Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova tegi reedel eraldi avalduse, et Tartu Rahu ei kehti, Eesti „astus NSV Liidu kooseisu" ja seda keegi väidetavalt ei vaidlusta jne. Kolm iseseisvat Balti riiki liitusid koos ja omal tahtel 1940. aasta suvel suure Nõukogude perega - selle loo absurdsus paistab kaugele. Elujõulised vabariigid ei nõustuks kunagi oma elukorralduse ja elanikkonna suure osa hävitamisega, nagu juhtus. Okupatsioon ei ole lihtsalt ajalookontseptsioon, vaid mitme põlvkonna saatust kujundanud fakt, mille kohta on kilode viisi sõltumatuid uurimusi.

Samasugune fakt on Tartu Rahu. Eirates Tartu Rahu, eiratakse Vabadussõjas (1918-1920) loodud õiguspärast reaalsust, mis pidi vastavalt kokkulepitule igavesti kestma, ja põlistatakse väevõimuga hiljem loodud ülekohut.

Peeti vastu


Avalehele
88 Kommentaari
Loe veel: