Silver Meikar: Ukraina võimud rõhuvad inimesi hirmutades terrorile ja teadmatusele

Nädalapäevad piinamist ja seejärel hirm, et miilits tassib ta haiglavoodist otse trellide taha, on vähemalt Euromaidani kuulsaima inimröövi ohvri Dmitri Bulatovi jaoks möödas. See ei ole aga mingi lohutus neile 36 inimesele, kelle nimed on kantud EuromaidanSOS teadmata kadunud isikute andmebaasi.

Nädalapäevad piinamist ja seejärel hirm, et miilits tassib ta haiglavoodist otse trellide taha, on vähemalt Euromaidani kuulsaima inimröövi ohvri Dmitri Bulatovi jaoks möödas. See ei ole aga mingi lohutus neile 36 inimesele, kelle nimed on kantud EuromaidanSOS teadmata kadunud isikute andmebaasi.

Tänasel Ukraina parlamendi istungil arutatakse uuesti amnestiaseadust, mis varem muutis vahistatud protestijad sisuliselt pantvangideks. Nende vabastamise tingimuseks seati, et kahe nädala jooksul lahkuvad meeleavaldajad valitsushoonetest. Ent armuandmist ei saa siduda sellega, kuidas kolmas isik käitub. See on täpselt sama lähenemine, nagu seitsmeks aastaks vangi saadetud Julia Tõmošenko puhul, keda kasutati, et läänelt soodsaid tingimusi välja pressida. Võib-olla polegi halb, et tehing läbi kukkus, sest kui midagi, pakkus Janukovõtš järjekordse tõestuse, miks pantvangistajatega vähemalt avalikult kunagi läbi ei räägita.