Soome haridusminister: meil ei ole halbu koole
•• Minister Henna Virkkunen, viimane PISA haridusuuring kinnitas taas, et Soome õpilaste tulemused on maailma tipus, Euroopas esimesel kohal. Oli see teile ootuspärane?
See polnud enam suur üllatus. Kui PISA haridusuuringut tehti esimest korda, aastal 2000, oli see Soomele küll mingis mõttes üllatav. Kuna Soome õpilased lähevad kooli võrdlemisi hilja, seitsmeaastaselt nagu Eestiski, siis me mõtlesime, et võib-olla me ei ole selles uuringus, kus võrreldakse eri maade 15-aastasi lapsi, nii edukad. Paljudes teistes maades minnakse ju kooli palju nooremana, viie-, isegi nelja-aastaselt. Ja kui siis selgus, et oleme maailma tipus, oli see küll natuke üllatav.
Enne viimast PISA uuringut eeldasin ma, et Soome tulemused on üsna head. Aga ma teadsin, et teised riigid on viimastel aastatel haridussüsteemi väga palju arendanud. See, et tipus olid paljud Aasia riigid, ei olnud suur üllatus. Aasias investeeritakse haridusse palju ja õpilased teevad koolis väga palju tööd. Näiteks Lõuna-Korea õpilased kulutavad iga päev õppimiseks poole rohkem aega kui Soome poisid ja tüdrukud. Korea lastel on pikad koolipäevad, lisaks veel eratunnid, mille eest maksavad vanemad. Soomes seevastu on OECD riikide kõige lühemad koolipäevad.
•• Kui lühikesed nad siis on?
Näiteks esimeses klassis on minimaalne õppetundide arv nädalas 19. See tähendab, et seitsmeaastased soome lapsed on koolis kolm–neli tundi. Seda on üsna vähe. Kuid jah, Soome on riik, kus lisaks koolitundidele on lastel veel ka kodused ülesanded.
•• Kuidas seletate seda, et Euroopa õpilaste tulemused jäävad üldjoontes Aasia tulemustele alla?
Kui me vaatame PISA uuringus osalenud Aasia riike, siis seal olid Shanghai, Singapur, sellised väiksemad piirkonnad. Selge, et kui uuringusse välja valida vaid üks konkreetne suurlinn, siis on tulemused natuke paremad kui siis, kui vaadelda tervet riiki. Aasias on palju lapsi, kellel pole isegi võimalust kooli minna. Nii et väga edukatel Aasia maadel polnud PISA uuringuga hõlmatud terve vastav vanusegrupp. Samal ajal kehtib maailmas seaduspärasus, et linnakoolide õpilastel on natuke paremad tulemused kui maal. Aga huvitav on see, et ehkki Aasias, Soomes ja ka Eestis on koolisüsteemid nii erinevad, olime kõik nii tipus.
•• Soome paistab silma sellega, et tulemused on kooliti väga võrdsed. Kuidas te suudate tagada ühesuguselt head tulemused nii suures linnas kui ka väikses maakoolis?
See on üks Soome haridussüs-teemi tugevamaid külgi. Ma arvan, et Soome vanemad saavad alati olla kindlad, et nende kodule kõige lähemal olev kool on tõesti hea. Soome koolid ei vali õpilasi üldse, lapsed lähevad lähimasse kooli. Ja me tahame selle süsteemiga jätkata, sest on hea, kui kõigil on võrdsed võimalused ja vanemad teavad, et lähim kool annab parima hariduse maailmas.
Seletus Soome headele tulemustele on meie head õpetajad. Soome ühiskonnas on õpetaja-amet väga austusväärne. See erineb väga olukorrast teistes Skandinaavia ja Euroopa maades.
Soome tudengite seas on õpetajaamet üks populaarsemaid. Väga andekad tudengid tahavad saada just õpetajateks. Soomes pakub õpetajakoolitust viis ülikooli, kes saavad sinna välja valida parimad tudengid: õpetajakoolituses on igal aastal konkurss kaheksa inimest ühele kohale.
•• Millest õpetaja elukutse suur populaarsus Soomes tingitud on?
Nad ei ole väga hästi makstud, kui võrrelda OECD riikidega, siis saavad Soome õpetajad keskmist palka. Nad ei ole palgataseme tipus (keskmine õpetaja teenis Soomes 2009. aastal 3505 eurot, Eestis 801 eurot kuus – toim).
Pigem on õpetajaameti populaarsus seotud Soome ühiskonna väärtuste, kultuuri, ajalooga. Kui mõtleme saja aasta tagusele Soomele, siis meil polnud midagi, see oli väga vaene ja kauge maa. Soome inimesed arvavad, et haridus ja teadus on ainus tee, kuidas me oma maad saame arendada.
Soomes on kõigil õpetajatel magistrikraad ja neil on oma ametis palju vabadust. Meil pole kooliinspektoreid, kes käivad koole kontrollimas. Õpetajad saavad valida õpetamise meetodi ja materjalid. See on üks põhjusi, miks õpetaja amet on nii populaarne.
•• Eesti õpetajad kurdavad, et nende vabadust pärsib riigieksamite surve – selle alusel hinnatakse koole, õpetajate töö kvaliteeti.
Meie Soomes koolide pingeridu ei koosta. Mõnedes teistes maades kasutatakse hindamisi selleks, et koole kontrollida. Meie kasutame seda pigem koolide arendamiseks – igal aastal valib meie haridusamet välja teatud koolid, keda vaadatakse. Tulemusi ei avaldata, nendega saavad tutvuda kool ja õpetajad ning haridusamet vaatab, ega midagi alarmeerivat ole.
•• 25 protsendis Soome koolidest on vähem kui 50 õpilast. Kas sellise süsteemi ülalpidamine ei lähe väga kalliks?
Muidugi on see kallis. Aga meil Soomes on väga pikad vahemaad. Tegelikult on viimase 15 aasta jooksul igal aastal suletud sada kooli. See tähendab, et meil on praegu 1500 kooli vähem kui 15 aasta eest. Sest rahvastik vananeb, lapsi on vähe, inimesed on kolinud maalt suurematesse linnadesse. Ja mõned piirkonnad on raskustes, sest lapsi on vähe ja vahemaad on suured.
Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, mitu kooli neil on. Kuid meil kehtib seadus, et kooliminek ja kojutulek ei tohiks lapselt võtta üle kahe ja poole tunni päevas, teismelistel mitte üle kolme tunni. Koolitransport on tasuta, teinekord ulatub aga koolitee koguni 50 kilomeetrini, eriti riigi põhja- ja idaosas.
Aga tõesti, veerandis koolidest on vähem kui 50 õpilast. Ja seal töötab enamasti kaks õpetajat ning on kaks klassi, kus on koos eri vanuses õpilased.
•• Eestis käib praegu suur arutelu, kas 1. klassi astuvatele lastele katsete korraldamine on õige või mitte.
Soomes käivad 1.–9. klassi lapsed lähimas koolis. Üldiselt koolid ei vali õpilasi. Koolivalik algab alles gümnaasiumiastmest.
Kohalikud omavalitsused ise otsustavad, kuidas koolikohtade jaotamine toimub. Koolid peavad oma piirkonna lapsed vastu võtma, aga kui näiteks ühes piirkonnas on väga palju lapsi ja kohti napib, siis võib-olla suunatakse laps teise kooli. Mõnes linnas, nagu Helsingi ja Espoo, on meil arutelu, kas on hea, kui kõik immigrantide lapsed käivad samades koolides ning moodustavad õpilastest 25–30%.
•• Soome haridussüsteemi edu üheks põhjuseks on nimetatud juba 1960-ndatel alanud haridusreformi. Mida siis muudeti?
Enne seda oli pärast neljandat klassi toimunud valik nende laste vahel, kes jäävad pikemalt haridusteed jätkama ja kes piirduvad edaspidi lühema kooliteega. 1960-ndatel viidi sisse ühtluskool – kõik lapsed käivad 1.–9. klassini koos koolis.
Soome kooli üks edu võtmeid on ka see, et meil on hariduse üle üsna hea konsensus. Paljudes maades näeme, et alati, kui tuleb uus valitsus, siis tahetakse koolis kõike muuta. Aga kui kogu aeg asjad muutuvad, siis ei saa õpetajad, haridustöötajad keskenduda reaalsele tööle.
Oluline on ka see, et me anname õpilastele koolis täiendavat tuge. Erivajadustega, õpiraskustega õpilased saavad kiiresti abi. Üheksa protsenti õpilastest saab pidevalt eriabi. Ja 25% saab osaajaga abi. See tähendab, et kui mõnel lapsel on probleemid matemaatikaga, kirjutamise, lugemise või inglise keelega, siis ta saab järeleaitamist. Üldjuhul toimub see tavalise koolitunni ajal, mõnel juhul ka pärast tunde. Aga kõik lapsed on samas klassiruumis ja õpetajal üldjuhul juures abiõpetaja, kes aitab neid õpilasi, kellel on raskused ning kes vajavad erilähenemist. See tähendab sedagi, et klassikomplektid ei tohi olla liiga suured, muidu pole õpetajal aega.
•• Kui suured on Soomes klassid?
Keskmine on 21 õpilast klassis. Aga meil pole seaduses maksimumi, kohalik omavalitsus ja kool otsustavad, milline suurus on sobiv, et õpetaja saaks lapsi piisavalt toetada.
•• Kui palju on teil erakoole?
Erakoole pole palju. Enamik neist on kristlikud koolid ja Steineri koolid. Aga erakoolide järele pole seni olnud eriti vajadust, sest meie avalikud koolid on nii kuulsad.
•• PISA uuring näitas, et Eesti õpilastel on suhteliselt head tulemused. Üks teine uuring näitas, et meie õpilased ei tunne end koolis väga hästi. Kuidas Soomes lood on?
Samasugune. See teeb mulle väga muret, see on üks asju, millele tähelepanu pöörata.
Igaüks peab saama koolist head oskused ja teadmised, aga õppimisest peaks tundma ka rõõmu. Motivatsioon peab olema hea. Paraku näib, et meie õpilased ei naudi kooli. Ma tahtsin meie õppekava natuke muuta, seal on praegu liiga palju teooriat, aga natuke rohkem peaks olema isetegemist, kunsti, muusikat, käsitööd, draamat, ka sporti. Aga valitsus ei suutnud otsustada, sest Keskerakond oli vastu.
•• Soome head tulemused on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. Kas on mõistlik, kui teised maad võtavad teie süsteemi endale eeskujuks?
On tõsi, et huvilisi on palju. Meil on pidevalt külalisi. Me peame rääkima, mis on meie saladus – see on meie jaoks uus töö. Püüame seda ka eksportida. Eelmisel sügisel alustas Abu Dhabis tööd esimene „Soome kool”.
•• Nii et teie koole lausa „ostetakse” välismaal?
Jah, me hakkame eksportima oma teadmisi haridusest. Nüüd on Abu Dhabis juba kaks „Soome kooli”, kus töötavad soome õpetajad.
Aga see haridusteadmiste eksport pole lihtne äri, sest iga juhtum on erinev. Kool on rahvuslik „toode” – meil Soomes on selline koolisüsteem, mis sobib meie ühiskonna, kultuuri, ajalooga. Me ei saa täpselt sama süsteemi üle viia näiteks Abu Dhabisse.
Küll aga saab kasutada mõningaid selle elemente – kui Soome firmad või ülikoolid müüvad seda, siis nad peavad endale selgeks tegema, kuidas see sobib teise kultuuri ja ühiskonda.
Hariduse eksport on Soome jaoks nii-öelda uus tööstus. Teised riigid on huvitatud meie süsteemist, õpetajakoolitusest, sellest, kuidas koostada õppekavu ja -materjale. Nad tunnevad huvi meie õpetamistehnoloogia, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste vastu. Selle vastu, kuidas ehitada kooli, milline keskkond on õppimiseks hea.
See kõik annab paljudele Soome firmadele võimalusi – õppematerjalide ja IT-süsteemide tegijatele, nendele, kes ehitavad koole. Seal on palju erinevaid asju ja me oleme alustanud selle valdkonna ümber klastrit.
•• Mis on suurimad murekohad Soome koolis?
Muret tekitab, et tulemuste vahed koolide vahel on natuke kasvanud. Nad on endiselt OECD riikide väikseimad, aga siiski natuke kasvanud. Me ei taha süsteemi, kus on head ja halvad koolid. Sest paljudes riikides võib näha, kuidas õpetajad tahavad minna tööle „heasse” kooli. Vanemad tahavad kolida sellise kooli piirkonda. Meie sellist tulevikku ei taha. Me tahame võrdset süsteemi, kus sa saad alati olla kindel, et lähim kool on hea ja õpetajad head.
Teine murekoht on lugemisoskus. Meie õpilased on olnud lugemises maailma parimad. Aga võrreldes 2000. aastaga on nende tase langenud. Kui aastal 2000 ütles 21% õpilastest, et nad ei loe vabal ajal lõbu pärast, siis nüüd on selliseid juba 35%. Ligikaudu pooled poisid ei loe vabal ajal. See on alarmeeriv.
•• Eestis on seni olnud küllaltki liberaalne kõrghariduspoliitika – erakõrgkoolid, tasulised õppekohad avalik-õiguslikes ülikoolides. Paljud noored, kes ei pääse riigieelarvelistele kohtadele, maksavad ise oma õpingute eest. Praegune haridusminister Tõnis Lukas on öelnud, et sooviks seda süsteemi muuta: suurendada ülikoolides riigitellimust ja keelustades tasulise vastuvõtu eestikeelsetele õppekavadele. Kuidas Soomes see asi korraldatud on?
Soomes on kõik ülikoolid avalik-õiguslikud. Kõik. Õppimine on Soomes tasuta. Nii nagu ka teistes Skandinaavia maades. Taani võtab praegu õppemaksu tudengitelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Ja ma arvan, et ka Soome tulevik on selline, et samm-sammult hakkavad kehtima õppemaksud neile, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Aga me tahame, et ülikooliõpingud oleksid ka tulevikus tasuta Soome ja Euroopa tudengitele.
•• Mida teevad need Soome noored, kes ei pääse ülikooli?
Siis nad tulevad Eestisse. (Naerab.) Paljud soomlased tulevad õppima Tallinna.
•• Ja Tartusse.
Jah. Tartus õpivad paljud loomaarstiks. Meil Soomes poleks piisavalt veterinaare, kui nii palju noori ei õpiks seda Tartus. Peaaegu pooled meie loomaarstid tulevad Eestist.
Aga Soomes pole ülikooliõpingute eest maksta lubatud.
•• Miks mitte?
Meil pole eraülikoole. Avalikud ülikoolid ei tohi võtta õpingute eest raha. See on Soomes väga tundlik küsimus. Me tahame, et kõigil oleksid õppimiseks võrdsed võimalused. See ei tohi mängida rolli – kas sa oled vaesest perest, kas sul on raha või mitte. Oktoobris tegi üks Kanada organisatsioon maailmas haridushinnangut – ja selgus, et parim maailma riik tudengitele on Soome. Meil on kõigile kõige võrdsemad võimalused, õppimine on tasuta, valitsus annab tudengitele õppetoetust.
•• Väga suur tasulise õppe levik Eestis vähendab ka riigi võimalusi kaasa rääkida, kui paljud noored millist eriala õpivad…
Soomes me püüame tagada, et koolitustellimus oleks niisugune, et pärast õpingute lõpetamist saaks ka tööd. Meil on üsna hea süsteem, kuidas vaadata, millist tööjõudu vajame 10–20 aasta pärast. Näiteks praegu on näha, et tulevikus vajame rohkem inimesi sotsiaal- ja tervishoiusektoris – niisiis me suurendame seal tellimust, teistes vähendame.
•• Kui meenutate enda kooliaega, siis kuidas teile koolis käia meeldis?
Väiksena meeldis. Aga teismelisena ei meeldinud enam üldse. Ma olin kõige vastu. (Naerab.) See oli vanus. Kui ma olin teismeline, ei meeldinud mulle mitte miski.
Eluloolist
Henna Virkkunen
Soome haridusminister
•• Henna Virkkunen (38) on Soome haridusminister ja Kokoomuse (Koonderakonna) aseesimees. Varem on ta töötanud ajakirjanikuna ja Jyväskylä ülikooli kommunikatsiooniosakonna teadurina.
•• Viimases rahvusvahelises PISA haridusuuringus kuulus Soomele maailmas lugemises kolmas (Eestile 13.), matemaatikas kuues (Eestile 17.) ja loodusteadustes teine (Eestile 7.) koht. Euroopas olid Soome noored esikohal.
•• Nii nagu Soome haridussüsteemi vastu, tuntakse Eesti haridusministri Tõnis Lukase sõnul maailmas elavat huvi ka Eesti kooli vastu. „Mitmed viimaste aastate välisdelegatsioonid tunnevad huvi Eesti haridusuuenduste vastu ning soovivad külastada Eesti koole,” ütles Lukas.
•• „PISA edu oli põhjus, miks Eesti haridusminister kutsuti esinema Cambridge’i ülikooli haridusteaduskonda 2009. aastal, tutvustamaks Eesti haridussüsteemi.”
Intervjuu toimus 14. jaanuaril Tartus, kui haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Teadusfond korraldasid kõrgetasemelise teaduspoliitika seminari, millest võtsid osa Euroopa riikide teadusministrid ja Euroopa teadusfondide juhid.
