Sotsiaalprogrammid: millal tõuseb pension?
Rohelised: inimestel pole kindlustunnet
•• Aleksander Laane, mis on Eesti suurim sotsiaalprobleem?
Inimestel ei ole kindlustunnet homse päeva suhtes. Kui lugeda lehte või kuulata raadiot, siis kumab läbi inimeste mure: kuidas ma hakkama saan, kuidas tulen pensioniga välja, kuidas suudan korteri eest maksta? Väga paljud inimesed ei tule vaatamata kõ-vale pingutamisele ots otsaga kokku. On suur vahe, kas vaatad homsesse kindlustundega ja teadmisega, et sind ei jäeta hätta, või saad arvestada ainult iseendaga.
•• Mida siis ette võtta?
Meil on kaks olulisemat suunda. Esiteks üleminek rohelisele majandusele ja teiseks rõhuasetus tervisele.
•• Kuidas see aitab inimest, kes muretseb, kas ta suudab korteri eest maksta?
Hakkamasaamine sõltub majanduslikust kindlustatusest ja tervisest. Inimese töötulemus sõltub väga palju tema tervisest. Inimeste kehv tervis sööb ka riigi tulusid. Ja kui rääkida sissetulekutest, siis praegu läheb väga suur osa kommunaalkuludeks, kütteks, elektriks, on nii?
•• Jah.
Neid kulutusi saaks riiklikul tasemel vähendada. Küttekulusid saab langetada, kui maju soojustada, ventilatsioon korda teha. See parandab väliskaubandusbilanssi ja tekitab uusi töökohti. Eluase muutub tervislikumaks ja neelab vähem ressursse. See tähendab paremat tervist ja rohkem kindlustunnet.
•• Rohelised on teinud ettepaneku rakendada kodanikupalka, mis asendaks laste- ja toimetulekutoetusi. Kas kodanikupalka saa-daks sõltumata sissetulekust?
See vajab arutelu. Ideaalis oleks kodanikupalga suuruseks 80 eurot ja seda saaksid kõik. Aga see, kes seda täpselt saab, kas lapsed, pensionärid, puuetega inimesed, töötud, või saavad ka rikkad, vajab arutelu.
•• Teie siis päriselt seda ideed ei toeta?
Toetan, aga toetan selles mõttes, et see tuleb avalikult läbi arutada. Kui rahva õiglustunne ütleb, et teatud sissetulekutasemest alates pole seda enam mõtet maksta, siis seda pole otstarbekas eirata.
•• Nn kodanikupalga eestvõitlejad mujal maailmas on väitnud, et tänapäeva ühiskonnas ongi palgatööd vähem, rohkem aga vabatahtlikku tegevust, mida kodanikupalk teoorias soosiks. USA-s tehtud pilootprojektid on aga näidanud, et kodanikupalk vähendab inimeste valmisolekut palgatööks ja vähendab, mitte ei suurenda nende aktiivsust vabatahtlikus tegevuses…
Need on asjad, mida peaks arutama. Aga asja mõte on see, et inimene ei kukuks läbi hakkamasaamise põranda, et tal oleks turvavõrk all.
•• Teie valimisprogramm ütleb, et inimestel peaks olema võimalik koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi. Mida see tähendab?
Tööandja ja töötaja võiksid saada raha kõrvale panna, ilma et peaksid maksma sellelt tulu- ja sotsiaalmaksu. Sellest võiks katta neid ravikulutusi, mida haigekassa ei hüvita – näiteks hambaravi – erisoodustusmaksuta.
•• Mida tähendavad terviselepingud, mis teie programmis on?
Ütleme, et on vaja, et inimene suitsetamisest loobuks või hakkaks end füüsiliselt liigutama. Kodanik ja perearst võiksid teha kirjaliku lepingu, et kui inimene teeb midagi oma tervise heaks, siis makstakse talle, juhul kui ta on lepingust kinni pidanud, kulud osaliselt või täielikult kinni. Näiteks loobumisravi suitsetamisest loobujatele või ujula-pääsmed ülekaalulisele. See raha võiks tulla näiteks sellestsamast fondist, millest eespool rääkisime, kuid põhiosa peaks tulema riiklikest ennetusprogrammidest.
•• Lubate väärteona karistada seksi ostmist. Mis oleks karistus?
Pakume arutelu, kas seksi ostmine on inimväärikuse seisukohast ebamoraalne.
•• Nii et lubate debatti, mitte karistust?
Pakume debatti. Me ei arva, et oleme kõiges kõige targemad.
IRL: iibe tõstmiseks pensionid
•• Liisa Pakosta, mis on Eesti suurim sotsiaalprobleem?
Lühike eluiga ja liiga vähe lapsi.
•• Mida te siis välja pakute?
Laste sündide toetamiseks on meil ette nähtud emapension ja perede suurem usaldamine.
•• Kuidas aitab pension suurendada sündimust nüüd ja praegu?
Viimase saja aasta jooksul on juhtunud see, et pensionisüsteemi kaudu on eelisolukorras inimesed, kellel ei ole lapsi. Varem oli vastupidi.
•• See just oligi praeguse pensionisüsteemi isa Bismarcki mõte – laiendada põlvkondade solidaarsust perekonnalt tervele ühiskonnale…
See põhimõte on olnud Eesti talupojaühiskonnas ka enne Bismarcki: kui lapsi pole, pead otsima sugulase või hea inimese, kelle ahju kõrvale end vanaduses istuma sättida. Emapensioni eesmärk on, et inimesed ei kaotaks nii palju, kui võtavad vastutuse lapse kasvatamise eest.
•• Kas laps tähendab kaotust?
Alates sellest, kui vanemahüvitise viimane päev on läbi saanud, on sealt edasi heaolu langus. Lisandub uusi kulutusi, vähenevad võimalused neid kulutusi katta. Oled vanemana saanud vähem palgatulu, olnud haige lapsega kodus. Praegune Eesti pensionisüsteem, kus pension on seotud elu jooksul makstud sotsiaalmaksuga, tähendab, et naised saavad vähem pensioni kui mehed, sest nemad on rohkem lastega kodus ja palk on väiksem. Ja nendel, kellel lapsi pole, on kõrgem pension. See on ebaõiglane. Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus on sätestatud ülalpidamiskohustus kaks põlvkonda ette ja taha. Eakad on mulle kurtnud: olen kolm last üles kasvatanud, tervis on sealmaal, et pean minema hooldekodusse, aga selle peavad kinni maksma lapsed-lapselapsed. Aga hea sõbranna eest, kel lapsi pole, maksab kohalik omavalitsus. See tundub eakatele ebaõiglane. Kus siin see solidaarsus on?
•• Millal te emapensioni siis käivitaksite?
Aastal 2012. Seda hakataks maksma ka neile, kes on juba pensionil, kaks last üles kasvatanud vanem saaks aastas sisuliselt ühe kuu pensioni juurde. Ühe lapse pealt tuleks juurde umbes pool kuupensioni. Selleks vajatav lisaraha, 20 miljonit eurot, pole suur summa, aga sümboolses mõttes oluline.
•• Äripäev kirjutas, kuidas teine sammas õgib esimest ja mõned poliitikud tahaksid juba esimese samba pensioni väljamakseteks laenu võtta. Kas on tark võtta praegu veel lisakoorem?
See pole lisakoorem pensionikassale. Meie valimislubadusi saab rahastada maksulaekumiste prognoositud kasvust.
•• Tundub, et teie perepoliitika on suunatud esmajoones pensionipõlvele?
Ei, meie perepoliitika hakkab pihta lapsevanemaks õppimisest koolis ja jõuab pensionieani.
•• On teadlasi, kes ütlevad, et ülerahvastatud maailmas on vastutustundetu propageerida suuremat iivet.
Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Aga mina usun, et eestlasi ja eestimaalasi on hädasti juurde vaja.
•• Lubate lühendada ka ravijärjekordi. Kuidas?
Haigekassa on oma eelarvet vähendanud kuue protsendi võrra. Kui laekumised suurenevad, tuleb raha kulutada selleks, et osta rohkem ravijuhte.
•• Kui haigekassa eelarvet kärbiti, kaotati hambaravihüvitised ja vähendati töövõimetushüvitisi. Ehk tuleks hoopis need taastada, kui laekumised paranevad?
Ravijärjekorrad on kõige kriitilisemas seisus. Kui meil on valida hambaravi ja vähi- või infarktihaige vahel...
•• Kordate programmis ka vana elatisraha fondi ideed. Olete olnud pikalt valitsuses, miks te pole seni suutnud seda ära teha?
Partnererakond pole seda eel-nõu toetanud.
•• Ju te pole siis selle idee eest piisavalt seisnud? Meil on selles küsimuses maailmavaatelised erinevused.
Reform: sotsiaalmaks vajab lage
•• Hanno Pevkur, loen Reformierakonna programmist, et kujundate ümber eri- ja sooduspensionide süsteemi, et tagada võrdsem kohtlemine. Kas see tähendab, et tulevikus kaitseväelastel varasemat pensionilesaamist enam ei ole?
Sõltub sellest, kuidas kokkuleppele jõutakse. Kaitseväelaste puhul on erinevus olemas. Seal on probleem selles, et kui inimene jõuab püramiidi tipu lähedale, näiteks kindrali auastmest veidi allapoole, siis kuidas sellest süs-teemist väljuda. Kui me võtame aga laiemalt, ka sooduspensionid, siis kindlasti oleks see asi vaja terviklikult ümber korraldada.
•• Kas tulevikus peaksid kaitse-väelased, kui nad enam joosta ei jõua, muule tööle minema?
On ju olemas ka staabiteenistus. Ega inimesed kaitseväele kaduma ei lähe. Valdav osa kaitseväelasi lahkub kaitseväe süsteemist enne, kui neil tekib õigus eripensionile.
•• Programmis on jutt, et „eelarvevõimaluste tekkel kehtestame sotsiaalmaksule ülempiiri, et motiveerida tööandjaid looma kõrge väärtusega töökohti”. Kui palju see maksma läheb?
On arvutatud, et kui sotsiaalmaksu lagi oleks kolme keskmise palga juures, sealt kõrgemal oleks maksusumma fikseeritud, siis tähendaks see sotsiaalmaksu vähem laekumist 60 miljoni euro kandis. Mina pigem näeksin, et see lagi oleks veel ülevalpool. Tulemuseks peaks olema see, et motiveerida tööandjaid looma kõrgepalgalisi töökohti ja maksta nende pealt ka korrektselt sotsiaalmaksu. Praegu võib täheldada juhtumeid, kus teatud summa juures on ettevõtjal kasulikum leppida töötajaga kokku muus võlaõiguslikus kokkuleppes kui tööleping. Siis aga jääb riigil sotsiaalmaks üldse saamata. Sotsiaalmaksu lagi võiks tähendada sellisel juhul maksu enamlaekumist, mitte vähemlaekumist.
•• Debattidel on räägitud, et tööjõu maksustamine on liiga kõrge, ja vaadatakse sotsiaalmaksu poole.
Mina vaataksin pigem töötuskindlustusmakse poole, esimesena näeksin ma selle makse alandamise võimalust. Sotsiaalmaksu puhul saab rääkida lae kehtestamisest, mitte üldise maksumäära alandamisest. Üldine maksumäära alandamine oleks liiga julge samm, sest meil on vaja üleval hoida ka pensionikassa ja riiklik ravikindlustus.
•• Kirjutate veel tervisliku toitumise ja koolitoidu tähtsusest. Kas teie visioonis peaks kooli-lõuna olema tasuta või tasuline?
Otsest plaani meil küll ei ole koolitoidu programmi osas muutusi teha. Tahaksime siin kvaliteedile rõhuda. Oleme leidnud võimalusi koostööks ka sellise vahva seltskonnaga nagu Eesti Maitsed, et populariseerida tervislikku toitumist.
•• Kas alkoholireklaami ei peaks inimeste tervise nimel ära keelama?
Mis puudutab alkoholialaseid regulatsioone, siis on Eesti praegu juba Euroopa riikide seas üks karmimaid. Reklaamipiirangud on juba päris tõsised ja mis puudutab müügipiiranguid, siis võrreldes Põhjamaadega ainus piirang, mida meil veel ei ole, on müügikohtade piirang. Aga müügikohtade piirang ei ole pannud soomlasi küll vähem alkoholi tarbima.
•• Reformierakond on selle poolt, et sotsiaaltoetused muutuksid vajaduspõhiseks. Mida see täpsemalt tähendab?
Kindlasti oleks vaja otsida tasakaalukohta, et praeguste vahendite raames oleks võimalik teha peretoetustega nii, et kes abi rohkem vajavad, saavad rohkem, ja kes vähem vajavad, saavad vähem.
Rahvaliit: vajame tööhõive- ministrit
•• Mai Treial, milline oleks Rahvaliidu hinnangul õige pensioniiga?
Me olime vastu pensioniea kergitamisele, mis selle koosseisu ajal riigikogus toimus. Meie arvates Eesti inimeste tervis ei ole hea ja peame saama niikaugele, et inimeste keskmine eluiga kasvaks ja nad oleksid tervemad. Siis võib rääkida pensioniea kergitamisest. Meie arvates võiks piisata ka 63-st, nagu oli, ja siis teha ana-lüüsid. See võtab 10–15 aastat vähemalt analüüsimiseks ja siis võiks tulla nende teemade juurde tagasi.
•• Räägite, et alampalk peaks olema 50–60 protsenti keskmisest palgast. Kas see juba keskmist paigast ei liiguta?
Ei, ma arvan, et ei teki sellist ohtu. Praegu me maksame ju inimestele väga madalat palka.
•• Võimalik vastuargument oleks, et siis neid inimesi ei palgata üldse.
Me peame liikuma selles suunas edasi, et järgime euroopalikke põhimõtteid, ja see on üks või-malus. Soov, et inimene töötaks järjest väiksema palgaga, pole ju mõeldav.
•• Rahvaliit tahaks luua tööhõiveministri ametikoha. Praegu tegutsevad selles valdkonnas sotsiaalminister ja majandusminister. Kas nende pingutustest ei piisaks?
See on nii oluline ametipost, kus on vaja läheneda kompleksselt ja võib-olla praegu ongi eri ministeeriumide tegevus toonud kaasa tööturupoliitika killustumise.
•• Kui kolmas asjasse puutuv lisandub, siis see võtaks killustumist vähemaks?
Ma arvan küll. Kõrge tööpuuduse leevendamine vajab ametkondadeülest meeskonda. Sellisel juhul ei peaks sotsiaalminister üksi vastutama nii paljude valdkondade eest.
•• Kas tööhõiveministril oleks oma suuremahuline eelarve?
Me oleme praegu näinud sellist varianti, et ta on sotsiaalministeeriumi juures ja ta pole sellise eelarvega nagu üks suur ministeerium. Meie ettepanek ei too kindlasti kaasa personali suurenemist.
•• Hambaravi läheb teie visioonis esmatasandi tervishoiuteenuseks. Mida see tähendab?
Me oleme aastaid teinud ettepanekuid, et hambaravihüvitis peaks olema suurem. Kõike muud me tervishoiuteenustest ravikindlustusega katame, aga hambaravi järsku ei kata. Inimesed on hakanud vähem hambaarsti juures käima. Paljudel inimestel ei jätku selleks raha. Ravimata hambad tekitavad muude haiguste ägenemist.
•• Kui palju see riigile maksma läheb?
Meil ei ole katteta lubadusi.
•• Aga te ei oska täpselt öelda, palju see maksma läheb?
Hambaravi puhul on konkreetselt seda raske öelda, aga selge on, et see raha juurde vajab.
•• Teil on ettepanek vähendada hügieenitarvete käibemaksu. Kas selleks, et inimesed end rohkem peseksid?
Me leiame üldse, et ravimid ja päris mitmed esmatarbekaubad on inimeste jaoks kalliks läinud. Käibemaksu alandamine annab võimaluse paremini toime tulla. Ega hügieenitarbed ei ole ainult pesemisvahendid, need on ka teatud hooldusvahendid. Aga ainuüksi ravimitele juurde läinud käibemaks, see on pea kahekordistunud, on kaasa toonud selle, et inimesed ei suuda ravimeid välja osta.
•• Kas praegust vanemahüvitise süsteemi tuleks muuta?
Arvan küll. Praegu on olukord ju tasakaalust täiesti väljas, kui 63–64 protsenti laste ja perede toetustest läheb laste kuni pooleteiseaastaseks saamiseks. Ülejäänud periood, lapse kasvamine pooleteiseaastasest kuni täisealiseks saamiseni on selgelt alarahastatud. Kindlasti peaks vanemahüvitise lagi olema allpool.
Keskerakond: tulude poolt muutes saab lubadused täita
•• Jaak Aab, peate vajalikuks tõsta töötutoetus pooleni alampalgast ja pikendada selle maksmise perioodi, samuti suurendada töötuskindlustushüvitist ja pikendada selle maksmise perioodi. Kus on teie hinnangul see piir, millest alates toetused vähendavad inimeste motivatsiooni tööd otsida?
Toetame seisukohti, mida taotlesid ametiühingud uue töölepinguseaduse läbirääkimistel. Valitsuskoalitsioon eiras sõlmitud kokkuleppeid ja tegi uue seadusega paremaks tööandja positsiooni, võimaldades töötajat lihtsamalt vallandada (nn paindlikkuse suurendamine), aga jättis välja töötaja sotsiaalse turvalisuse poole ehk toetuste ja hüvitiste tõstmise. Meie ettepanek ei vähenda töötaja motivatsiooni, vaid võimaldab igapäevaelus minimaalselt toime tulla ja samas teha ka kulutusi töö otsimiseks.
•• Kui palju tuleks hüvitise suurendamiseks ja pikendamiseks suurendada töötuskindlustusmakset?
Meie arvutuste kohaselt piisab praegusest maksemäärast. Seda juhul, kui tööturumeetmeid ja -toetusi rahastatakse riigieelarvest, mitte aga töötukassasse töötajatelt ja tööandjatelt makstud rahast. Praegune valitsus otsustas kahjuks minna kergema vastupanu teed ja panna ka see koorem tööturu osapooltele.
•• Eakatele lubate: „Tõstame erakorraliselt kõiki pensione, sealhulgas vanaduspensione vähemalt 35 euro (u 550 krooni) võrra kuus. Lõpetame pensioni-tõusu külmutamise!” Kas see on võimalik riigieelarvet ülemäärasesse defitsiiti tõukamata?
Oleme esitanud oma ettepanekud maksupoliitika osas. Astmeline tulumaks, mille puhul kõrgemat maksu peaksid maksma Eesti keskmisest rohkem teenivad inimesed, toob riigi-eelarvesse 200 miljonit eurot (kolm miljardit krooni). Tahame rohkem panustada aktiivsesse tööhõivepoliitikasse, mis toob uusi töökohti ja seega ka rohkem sotsiaalmaksu riigieelarvesse. Riigieelarve peaks pikemas perspektiivis olema tasakaalus.
•• Tahate muuta pensioniea paindlikuks ja viia selle sõltuvusse keskmise eluea tõusust. Milline oleks selle mõju esimese pensionisamba tuludele-kuludele?
Paindlik pensioniiga iseenesest kulutusi ei suurenda, kuna inimesed, kes otsustavad kauem töötada ja hiljem pensionile minna, annavad maksude näol suurema panuse ka riigieelarvesse. Paindlik pensioniiga tähendab suuremat valikut inimestele endile, millal pensionile minna. Kindlasti peaks see sõl-tuma keskmisest elueast, mis meil on kahjuks madalamaid Euroopas.
•• Erinevalt Reformierakonnast, kes enamikule riigi kulutuste suurendamist eeldavatele lubadustele on lisanud sõnad „eelarvevõimaluste tekkel”, teie oma arvukaid lubadusi üldiselt niimoodi ei piira. Kas te tegelikult ka pole lubadusi kirja pannes eel-arvevõimalustele eriti mõelnud või käib selline klausel iga lubadusega vaikimisi kaasas?
Oleme oma lubadused läbi arvutanud ja teinud ettepanekud ka riigieelarve tulude suurendamiseks. Kui need ettepanekud ellu viia, on võimalik meie lubadused kõik täita.
Sotsid: inimarengusse panustamata ei jõua kaugele
•• Eiki Nestor, miks sotsid pole oma lubadustele lisanud märget „eelarvevõimaluste tekkel”?
Me tõesti pole märkinud oma lubaduste juurde reformierakondlikku märget, sest saame väga hästi aru, et meie soove ei ole võimalik täita pelgalt majanduskasvul põhineva eelarvelaekumise suurenemise abil. Seetõttu räägime ka vajadusest riigi tulubaasi suurendada. Tegelik valik on ju selles, mille eest me nii sotsiaal- kui ka haridusvaldkonnas oleme Eestis valmis maksma kõik koos ja mille eest tuleb igaühel endal maksta. Meie oleme valmis koos maksma, et nii haridus kui ka sotsiaaltoetused oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele. Reformierakond arvab, et kõik uus tuleb kas endal kinni maksta või saabub õnn meie õuele siis, kui „eelarvevõimalused seda lubavad” ehk siis mitte kunagi. Ka meie toetame võimalikult madalaid makse, aga see pole ei arengu eesmärk ega ka alus. Meist palju suurema maksukoormusega riigid arenevad Eestist kiiremini ja seda vaatamata sellele, et tase on ka praegu meie omast palju kõrgem. Eesti kulutab inimarengu nimel paganama vähe.
•• Soovite kehtestada paindliku pensioniea ja anda vähemalt 60-aastaseks saanutele õiguse viie aasta jooksul otsustada pensionile siirdumise aja üle. Mis see täpsemalt tähendab?
Praegugi on ju võimalik mõni aasta enne 65-aastaseks saamist pensionile minna (millega kaasneb väike kaotus pensionis) või pensionile minekut edasi lükata (mis toob pensioni juurde). Kuuldes, et meie naabrid on läinud paindlikule pensionieale, lähtusin ka mina esialgu küsimuses olevast loogikast. Asjasse süüvides sain aru, et kuigi eesmärk on sama, siis võimalused on naabritel palju avaramad. Paindlik pensioniiga tähendab seda, et inimese pensionile jäämise vanus ei sõltu niivõrd aastanumbrist passis, kuivõrd tegelikest ja väga inimlikest oludest. Tervisest, tehtavast tööst, saadavast palgast ja ka sellest, kas seda tööd üldse on või mitte. Kuuekümnese inimese olud on erinevad ja seda väga suures ulatuses. Kindlasti peaks seejuures säilima töise tulu ja pensioni ühel ja samal ajal saamise õigus. See süsteem on ka rahastamise mõttes jätkusuutlik. 60-aastase inimese oodatav eluiga on praegu 19 aastat ja keskmine pension 300 eurot. 65-aastase inimese oodatav eluiga on 16 aastat ja kui tal jätkub tervist ja lusti tööd teha, oleks samadel alustel tema pension 360 eurot. See vahe on oluliselt motiveerivam kui praegune süs-teem. Paindlikum pealegi. Muuseas, samadel alustel määratakse juba praegu pensioni suurust kogumispensionis.
•• Tahate muuta maksupoliitika tervislikke eluviise soosivaks. Kuidas ja kui palju lisaraha see tervishoidu tooks?
Meie nägemuses võiks tööandja maksta kinni ujula või spordisaali üürimise kulud erisoodustusmaksu maksmata. See ei too raha juurde ravikindlustusse, kuid vähendab neid kulutusi, kuna inimesed on tervemad. Ennustada, kui paljud tööandjatest on valmis näiteks kindlustama lisaks riiklikule ravikindlustusele oma töötajate hambaravi või taastusravi, ei ole võimalik. Kindlasti on seda võimalust aga vaja. Sisulise poole pealt on aus küsida: kui tööandja teeb oma töötajate tervise nimel kulutusi ja tänu sellele on inimesed tervemad, kus on siin erisoodustus? Haiguste käes vaeveldes oleksime justkui normaalsed ja tervena elades soodustingimustel? Jabur!
•• Millist punkti oma erakonna sotsiaalpoliitika programmist peate kõige olulisemaks?
Kaugemaid huve silmas pidades on kõige olulisem laste kasvamise suurem toetamine. Juba toimunud debatid ja erakondade valimislubadused viivad meid kahjuks järeldusele, et Eesti tervishoiu rahastamise keerukas tulevik ei ole meie konkurentidele veel täiel määral kohale jõudnud. Isegi solvav on, et pidime vahepealsetel aastatel seletama, miks Eestis on loodud töötuskindlustus või puuetega inimeste toetused. Nüüd peab seletama, miks seda kaitset on vaja suurendada. Inimesteta ja neisse panustamata ei jõua Eesti ka viieteistkümne mis tahes parema riigi hulka. Viiest rääkimata.
