Sven Sester majanduskriisi ennetamisest: turu pikaajaline moonutamine on halvim, mida riik saab teha

Riiklik abipakett pandeemia põhjustatud kriisi tingimustes peab lähtuma parempoolse majanduspoliitika alustest, milleks on vabaturg, konkurents ja ettevõtja omavastutus.

1. Sihitatud, mitte lausaliselt ühetaoline. Toetusmeetmed peavad arvestama majanduskeskkonna kui tervikuga ning selle sektorite omavaheliste mõjudega. Kriis ei mõjuta kõiki ettevõtteid ühtemoodi.

2. Ajutine, mitte alaline. Eesti huvides ei ole tekitada ettevõtteid, mis sõltuksid ainult riigipoolsest abist. See toob endaga kaasa õpitud abituse ning suurendab pikemas perspektiivis kulusid maksumaksjale ja sektori konkurentsi. Seetõttu peab igasugune riigipoolne meede olema ajutine.

3. Laen, mitte kingitus, mis lähtuks ettevõtte äriplaanist ja rahavoogudest. Ühekordsete suuremahuliste tagastamatute toetuste andmine ettevõtetele on põhimõtteliselt ebaõige, kuigi aegajalt paraku vältimatu - näiteks põllumajandustoetuste üleilmset praktikat ei saa paratamatult eirata ka Eesti. Riik ei peaks kompenseerima äririski – see on ettevõtja loomulik omavastutus.

4. Kohene, mitte pika jõustumisajaga. Meetmete rakendamisel tuleb leida mõistlik tasakaal olukorra pakilisuse ja turu edasiste arengute raske prognoositavuse vahel.

5. Realistlik, mitte utoopiline. Meetmed peavad olema riigile ja maksumaksjale jõukohased. Eelarve tasakaal muutub. Paratamatult tuleb ümber hinnata ka varasemaid eelarvepoliitilisi otsuseid – võtta laenu, vähendada kulusid.