Torupiirete ja fooride hullusest on vaja terveneda mujalgi kui Majaka tänaval. Foto: Andres Putting

Tallinna linnavalitsus peab avalikku huvi kaitsma iga päev ja igal aastaajal, mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel. Avalik huvi võib olla liikumisvajadustele vastav mugav ühistransport, kesklinna mereääre promenaad, liikumisraskustega inimestele läbitavad tänavad.

Millist strateegiat peaks Tallinn kasutama elanikkonna pideva lisandumise ning samal ajal vananemise ja rahva tervise halvenemise kontekstis? Kuidas kesklinna tihendumise ja autostumisega targalt tegeleda? Kuidas arvestada omavalitsuse rolli muutumise ja vähenevate avalike ressurssidega? Mis roll on linnaarengus avaandmetel, jagamismajandusel, töö iseloomu muutumisel, kollektiivsel tarkusel ja digivõimalustel?

Tulevik 2022

Väljume praegusest linnaplaneerimise praktikast ja reaalsusest ning kujutame ette tuleviku-Tallinna. Näiteks 2022. aastal. Siis tugineb linnaareng sellistele väärtustele nagu säästev areng (mis on muide üle riigi kohustuslik), võrdsed võimalused, elanike õnnelikkus ja osalusdemokraatia. Linna avalikud teenistujad loovad pidevalt paremaid tingimusi kohaliku elukorralduse küsimustes koosloomeks, vohab usaldus ja sünergia. Tallinn kasutab oma potentsiaali kompaktse, loodust ja elu täis linnana, kus saab elada, mere ääres lõõgastavaid nädalavahetusi veeta, mugavalt liikuda. Tallinn on jalutatav ja võrgutusvõimeline (vt viimane linnafoorum).

Väljaspool linnavalitsust on hea elukeskkonna ja säästva liikumise kompetentsi juba palju, sageli rohkem kui linnas endas.

Piilume tuleviku Tallinna säästva liikuvuse maailma: paigas on üldine raamistik ehk kogu linna liikuvuskava (mis valmibki 2019. aastaks). See raamistik asendab eelmise sajandi transpordikorralduse liikuvuse võimaldamisega. Linnaelanike vajadustele vastav ja kasutusmugavuselt Helsingile silmi ette tegev liikumisteenus koosneb sõidujagamise teenuse kasutamisest, trammidest-bussidest-rongidest, kesklinna ja äärelinna rattakiirteedest, üüriratastest, naabruskondlikest ja ülelinnalistest autojagamisklubidest, „Pargi ja sõida” süsteemist linna piiril elajatele. Kõik on võimalikult vaevavabaks kasutamiseks lahendatud tehnoloogiaga, äppide ja tabloodega. Needsamad rakendused koguvad kasutajatelt tagasisidet näiteks sõidugraafikute sobivuse või rattaüüripunktide piisavuse kohta, sest tagasiside on liikumisteenuse pideva kohendamise a ja o. Liikumisteenuse kontseptsiooni taga on oma ala asjatundjad eksperdiorganisatsioonidest, ülikoolidest ja erasektorist. Linnaplaneerijad juhivad protsessi ja suurt pilti.

2022. aastaks on unustuse hõlma vajunud igapäevased ummikud Russalka juures, Kalaranna tänaval ja Haabersti ringil, sest murtud on üle poolte tallinlaste harjumus autoga liigelda. Kompetentsed linna- ja liikumisplaneerijad teavad vana tõde, et iga uus sõidutee ainult lisab liiklust. Terviklik liikumisplaneerimine ennetab kesklinna uute teede ehitamist ja olemasolevate teede laiendamist. Suure irooniaga naeravad linnaarengu teenistujad (endised linnaplaneerijad, transpordi-, kommunaali-, keskkonnaametnikud) möödanikku vajunud arutluste üle viia kesklinna liiklus maa alla. Linnaarengut seni suunanud parkimiskohtade normi on mitu korda vähendatud. Uusi elu-, äri- ja loomekvartaleid luuakse ühissõidukite ja teiste liikumisvõimalustega sünkroonis, sadamapiirkonna ja Kalamaja kinnisvaraarendajate initsiatiivil tekkinud autovabad uusarendused äratavad läänelinnades suurt imetlust. Ülemiste-Järvevana ja Haabersti ristmikke tõmmatakse koomale ja rohestatakse, nagu tehti Lõuna-Koreas Cheonggyecheoni endise kiirteega. Linnaloodusel on oluline roll inimeste tervises ja heaolus, ühtki hõberemmelgat ei võeta liikumise planeerimatuse pärast maha, ühtki parki ei ohverdata linnaruumi tervikkäsituse puudumise tõttu autoteele.

Tallinna linnavalitsus peab avalikku huvi kaitsma iga päev ja igal aastaajal, mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel.

Avalik ruum on mugav noortele, vanadele ja liikumisraskustega inimestele. Kesklinn on jalakäijate paradiis, torupiirete ja fooride hullusest on lõplikult tervenetud. Peatänava mudelit ja Majaka tänava lahendust on kopeeritud kõikjal kesklinnas, europargid on muutunud ajutisteks parkideks ja konteinermajade kvartaliteks, parkimismajade esimesed korrused muudetud äri- ja loomeruumideks (sest lihtsalt pole enam nii palju autosid), uusarendused tekivad maa-aluste parkimiskorrusteta, sest auto omamiseks pole mingit põhjust (maale saab sõita üüriautoga). Uued kultuurikilomeetrid koos tänavatoidukohvikute ja pidevate sündmustega on kinnistunud endistel raudteelõikudel ja kesklinna mere ääres. Russalka park ja Inglirand on muutunud esinduslikuks merepargiks, Pirita promenaadi pikendus Noblessneri sadamalinnakuni on üks populaarsemaid avalikke ruume rahvasportlastele, turistidele ja ajaveetjatele. Mereäärne võimas ruum on pandud kultuuri jaoks tööle, mitte üleasfalteeritud ja tehnorajatiste all kinni. Korraliku promenaadi ootuses täidavad mereäärse kulgemise võimalust beetapromenaadi lõigud, kesklinna randades saab peesitada, kaldapealsetes loomepunktides, ühiskontorites, kohvikutes ja pisitöökodades tegutseda. Asumiseltsid, väikeettevõtted, loome- ja kultuurikeskused elustavad tänavaelu, elanikud panustavad naabruskonna heakorda ja ellu. Tallinn meelitab oma inimliku ruumi ja kihava eluga igalt poolt inimesi nädalavahetust siin veetma.

Head elukeskkonda suunab ülelinnaline ja isegi linnapiire ületav terviklik planeerimine, kus on pandud paika, milline võiks Tallinn olla viie ja 15 aasta pärast.

Linnavalitsusel on kõiges selles tagaplaanil administraatori roll. Linn on kui haldusdirektor, kes hoolitseb selle eest, et kõigile elanikele oleksid tagatud võrdsed õigused ja teenused. Samal ajal on ta ka loominguline direktor, luues koostöömehhanisme vabaühenduste, ettevõtete, teadlaste ja vabatahtlike linnaentusiastide vahel, võimaldades omavahelist sünergiat ühiste eesmärkide nimel.

Tulevik peaks olema täna

Ja nüüd üks uudis: tegelikult peab Tallinna linnavalitsus juba praegu selliseid ülesandeid täitma. See ongi see avalik huvi, mida iga omavalitsus peab kaitsma. Ja seda avalikku huvi saab ja peabki pidevalt defineerima. On see põhiseaduses mõeldud üldine huvi, mida ei tohi eraomand kahjustada (näiteks hea avalik ruum). On see mugav liikumisteenus. On see liikumisraskustega inimestele ja eakatele kohaste tänavate ja ühistranspordivõimaluste loomine. On see kesklinna mereääre eraarendajatega eriliseks ja inimlikuks avalikuks ruumiks kujundamine. On see elukoha lähedal paiknev kool ja lasteaed.

Kuidagi on läinud nii, et linnaelanikud eriti ei teadvusta ega taju seda. Ja nii teevadki eksperdid, asumiseltsid, ettevõtjad vabatahtlikult seda, mis on tegelikult avalike teenistujate töö. See näitab, et väljaspool praegust linnavalitsust on hea elukeskkonna ja säästva liikuvuse kompetentsi juba olulisel määral, sageli rohkem kui linnas endas. Näiteks sotsiaalmeedias kihavad moodsate tänavalahenduste arutelud on mitu korda intelligentsemad kui samal teemal korraldatud avalikud arutelud, kui neid üldse on.

Mida teadlikumad oleme linnavalitsuse ülesannetest ja kaalutluskohustusest, seda paremini oskame neid ka nõuda.

Tallinnas toimub juba omajagu head: peatänava algatus, südalinna ja mereääre linnafoorumid, endiste raudteetrasside muutmine ratta- ja kõnniteedeks, bussirajad, moodsad trammid. Kuid neid arenguid nullivad sellised erahuvisid teenivad projektid nagu Reidi tee, Haabersti ringi laiendamine, uuenenud Balti jaama turu taguse Reisijate kõnnitänava neljarajaliseks sõiduteeks muutmine. Täielik skisofreenia linnaplaneerimises!

Kuidas saavutada teistsugust Tallinna?

Kuidas aidata kaasa muutusele? Asi pole kohalikes valimistes, sest avalikku huvi peavad avalikud teenistujad iga päev kaitsma. Mida teadlikumad oleme linnavalitsuse ülesannetest, kaalutluskohustusest ja avalikest teenustest, seda paremini oskame neid ka nõuda. Mida rohkem tuleb välja juhtumeid, kus erakokkulepped ja ärihuvid domineerivad avaliku huvi kaitsmist, seda kiiremini praegune olukord muutub.

Praegusest olukorrast aitaksid soovitud muutuseni jõuda avaliku huvi saadikud. Helsingis töötab linnaplaneerimisametis 20 koostööametnikku, kes aitavad ametnikel ja poliitikutel elanike ja ekspertidega paremat elukeskkonda luua, töötades välja osalusvorme ja -protsesse. Samasugused inimesed töötavad meil ministeeriumides kaasamiskoordinaatoritena. Arutleva demokraatia põhimõtted, rahvakogu ja teised rahvusvaheliselt levinud formaadid on ju meil ammu teada ja katsetatud. Strateegiline juhtimine, süsteemimõtlemine ja teenusedisain pole ka võõrad nähtused. Avaliku huvi muutusjuhid oleksid konkreetsete protsesside eestvedajate paremad käed, kes aitavad läbi mõelda näiteks järjekordsete üürimajade planeerimist ja ehitamist, liikuvuse parandamist ja ühistranspordi mugavat tagasisidesüsteemi. Paljud avaliku huvi saadikud võiksid olla endised linnaaktivistid.