TIIT KÄNDLER: Südame tööd häirib ka ärevus
Ja kui püüame sellest tagajärjest jagu saada, siis katsume leida sündmuse, mis on tagajärje põhjustanud. Kuid põhjuse jälile pole kerge jõuda. Sellepärast võitlemegi peamiselt tagajärgedega selle ilmingu enda kaudu. Elul on eriti keerulised teed ja võib olla üsna kindel, et pea igal tagajärjel on õige mitu põhjust. See kehtib eriti ja oluliselt tervise kohta.
Kas või tervisliku toitumise kohta võib isegi teaduskirjandusest leida õige vastuolulisi andmeid. Mis siis veel rääkida seda tutvustavast ajakirjandusest. Mõni väljanopitud tõetera muutub lihtsalt teraks, sest vajab konteksti.
Inimesega katsete tegemine on keeruline ülesanne, sest inimene võib oma aju kaudu katsete tulemust mõjutada, ja suurt osa vajalikke katseid nende ohtlikkuse tõttu üldse teha ei saagi. Nõnda siis tuleb piirduda hiirtega. Hiir on küll imetajana meile lähedane, ent siiski mitte inimene. Niisiis ei pruugi hiired pajatada meie jaoks ka puhast tõtt.
Südamehaigused on häda, millest lääne ühiskond kuidagi lahti ei saa. Pigem hiilib neid juurde – ja eelkõige läänega hiljuti liitunud riikide kodanike kaudu. Põhiliselt peetakse südant haigeks tegevateks põhjusteks vähest liikumist, liigsöömist ja suitsetamist. Prantsuse fenomeniks on hakatud nimetama asjaolu, et Lõuna-Euroopas süüakse küll tublisti loomset rasva, ent südamed on seal ikka tervemad.
Kuid kas ei tee südant haigeks ka mingi muu põhjus? Võib-olla mõjub südamele niimoodi hoopis see, kui süda kogu aeg valutab. Nüüd on tulnud kinnitusi, et rahvasuu ei eksi siingi. Hirm võib tõepoolest sõna otseses mõttes vere tarretada.
Bonni ülikooli meditsiinitudengite hiljutise uuringu kohaselt, mida refereeris hiljuti Euroopa teadusportaal AlphaGalileo, kämpub ärevushoogudest vaevatud inimeste veri enam kui füsioloogiliselt tervetel inimestel. Ärevatel inimestel on ka suurem võimalus surra südamehaigustesse. Eriti suureneb pideva ärevusega tromboosi ja südamerabanduse oht.
Ka enne on tähele pandud, et stress ja ärevus mõjutab vere hüübimist. Kuid need tähelepanekud põhinesid tervete inimeste küsitlemisel. Nüüd aga uuriti ärevushäirete all kannatavaid patsiente.
Igaüks muutub vahel ärevaks, kas siis pimedas vanaema keldris või tühjal öisel Tallinna tänaval. Või miks mitte ka lugedes uut Eesti tööseaduse eelnõu ning mõeldes üha kasvavale tegemata tööde hulgale. Haiglased ärevushood tabavad mõnda inimest näiteks rahvahulgas. Tagajärjeks on higistamine, värisemine, paanika ja koguni minestamine. Või isegi surm. Nn sotsialofoobid aga ei julge lõpuks üldse oma kodust väljuda. Kole on suhelda teiste inimestega!
Bonni üliõpilased võrdlesid 31 õnnetut paanikahäirete all kannatajat tervete, sama vanade ja samasooliste inimestega. Neilt võeti vereproov ja paluti arvutis sooritada mõned testid. Siis võeti teine vereproov. Selgus, et ärevatel patsientidel aktiveerus hüübimissüsteem rohkem kui teistel.
Süsteemi tasakaal kaob
Veres toimib kaks hüübimismehhanismi. Üks neist tagab vere hüübimise näiteks vigastuste korral. Teine aga, vastupidi, hoiab vere voolavana ja lagundab tekkivaid kämpe. Ärevushäiretega inimestel läheb süsteemi tasakaal paigast ja hüübivus suureneb ning voolavus väheneb. Nii võibki arter ummistuda.
Nii et südamehaiguste vähendamiseks pole oluline mitte ainult vähendada suitsetamist ja edendada liikuvat eluviisi, vaid saada lahti ka ärevusest. Kui aga ärevus valdab pea kogu ühiskonda, nagu kipub juhtuma Eestis seoses taltsutamatu inflatsiooni, kinnisvarakrahhi ja üle-üldise peataolekuga, siis ei ole soovitada muud kui tõhustada südamekliinikute tegevust. Ärevaks teeb aga see, kust võtta nende jaoks raha. Seda enam, kui seesama ministeerium, mis peaks vastutama tervise kaitse eest, toodab üha sääraseid seaduseelnõusid, mis ühiskonna ärevust muudkui suurendavad.
Kadunud Mati Unt ütles mõni aeg enne lahkumist, et ta ei ole kunagi teinud nii palju tööd ja saanud nii vähe raha. See kehtib üldisemalt. Hinna sisse, mida maksame Eesti ainelise edenemise eest, kuulub ka ärevus ja äng. Ja see mõjub südamele. Võib ju küll sundida end vähem sööma ja rohkem jooksma – mis on selgelt kasulik –, kuid kui kestab ärev aeg, mõjub see ka südamele.
