Tobias Käufer: Vaeste paavst
Fransiscuse paavstiks valimine tegi lõpu paavstluse Euroopa-kesksusele. Maailmakirikut hakkab rohkem mõjutama Ladina-Ameerika kirik.
Sellega, et uueks paavstiks saab Argentina kardinal Jorge Mario Bergoglio, polnud peaaegu keegi arvestanud. Peaaegu pooled maailma katoliiklased on ladinaameeriklased. Seal on kirikud veel rahvast täis. Teismelised ei häbene religioosseid motiive oma nutitelefonidesse laadida või kaunistada nendega oma Facebooki lehte. Pühapäevane kirikuskäik on paljudes peredes kohustuslik. Paljud Ladina-Ameerika juhtivad poliitikud on katoliiklased ja esitlevad end avalikkusele kui veendunud kristlasi.
Ometi sattus katoliku kirik siingi üha suurema surve alla. Populaarsust kogusid evangeelsed kogudused. Karismaatiline Ladina-Ameerika päritolu paavst suudab seda arengut pidurdada. Ja Vatikani huvides on oma olulist mõjupiirkonda kaitsta.
Abordi vastu, vaeste poolt
Paavst Fransiscus on tüüpiline Ladina-Ameerika kiriku esindaja. Seksuaalmoraali küsimustes äärmiselt konservatiivne, sotsiaalse õigluse küsimustes progressiivne. See 76-aastane mees suudab paljusid reforme toetavaid katoliiklasi kindlasti ühtaegu vaimustada ja neile pettumust valmistada. Kui Argentina president Cristina Kirchner väljendas toetust homoabielude legaliseerimisele, osutas Jorge Mario Bergoglio, kes oli toona Buenos Airese peapiiskop, sellele vihast vastupanu. Ta kutsus katoliku preestreid üles toetama perekonna ühtsust.
Bergoglio on olnud ka abortide vastu. Nii on enamiku ladinaameeriklaste toetus talle kindel. Erinevalt liberaalsemast Euroopast on Lõuna-Ameerika selles küsimuses konservatiivne.
Kui seksuaalmoraali küsimustes lähevad liberaalse Euroopa ja uue paavsti vaated lahku, siis eeldada võib, et eurooplased jagavad selle „vaeste kardinali” vaateid võitluses vaesuse ja sotsiaalse ebaõiglusega. Bergoglio on ikka ja jälle avalikult hukka mõistnud Ladina-Ameerika suurt sotsiaalset ebaõiglust, kritiseeris teravalt narkomaffiat ning loobudes teadlikult kõikvõimalikest luksuslikest žestidest ja võimusümbolitest. Selle asemel kasutas ta Buenos Aireses liikumiseks bussi. Selline asi avaldab lõunaameeriklastele muljet.
Kui Fransiscuse peateemaks saab tõesti sotsiaalne õiglus, võib Ladina-Ameerikas oodata poliitilisi muutusi. Äsja lahkunud Venezuela president Hugo Chávez sööbis ju ladinaameeriklaste mällu kui vaeste õiguste eest võitleja. Ja Boliivia presidenti Evo Moralest peetakse indiaanlastest põliselanike legitiimseks esindajaks. Ladina-Ameerika vasakpoolsed on nii tugevad ja edukad, sest nad on rohkem kui keegi teine sõna võtnud vaesuse teemal. Ladinaameeriklasest „vaeste paavst” võib tõusta terve maailmajao moraalseks autoriteediks.
Tobias Käufer
ajakirjanik (Colombia)
