Foto: Priit Simson

Samas tuleb selgelt välja öelda, et erakoolide tegevustoetus ja õpetajate palgatõusu raha on järgmise aasta riigieelarve kontekstis kaks erinevat asja. Kogukondade haridusalgatusel loodud erakoolide ning õpetajate palkade tõusu omavaheline vastandamine ei ole õige nii sisult kui eesmärgilt.

Leppisime koalitsiooni esimeestega kokku, et tõstame õpetajate palgad järgmise nelja aasta jooksul 120%le Eesti keskmisest palgast ja seda me ka teeme.

Kogukondade initsiatiivi aga ei tohi tappa, kuna see rikastab ja mitmekesistab meie laste haridusvõimalusi ning on selle valdkonna innovatsiooni vedajaks. Selle asemel tuleb nendega laua taha istuda ja ettepanekud ära kuulata. Kõik osapooled saavad aru, et praegust süsteemi on vaja muuta.

Tõde on see, et järgmise aasta 1. septembrist ei saa tegevustoetust erakoolidelt ära võtta. See samm oleks põhiseaduse mõttes vaieldav teema, mille kohta on oma seisukoha andnud ka õiguskantsler Ülle Madise.

Mida teha? Tänaseks on koondunud haridussüsteemi eraalgatus ühe katuse alla ja on võimeline tegema sisulisi ettepanekuid. Nad ongi kodanikualgatusena lauale pannud omapoolse seaduseelnõu, mida tuleb arutada ja võtta tõsiselt. Eraalgatust ei tohi jõuga summutada, kuna selle tugineb meie ühiskonna toimimine.

Haridusministeerium peaks võtma aega ning nende inimestega koos lahendused välja töötama. Õpetajate palgaraha järgmise aasta riigieelarves ei ole erakoolide tegevustoetustega seotud. Õpetajate palgad peavad tõusma nii, nagu kokku lepitud. Ja haridusministril ei ole õpetajate palgaraha teemal vaja karta kambaka tegemist.