Välisminister Urmas Paet Foto: Eero Vabamägi

Eesti enesekehtestamise strateegia aluseks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Eesti peab täpselt teadma, mida ta hakkab Euroopa Liidus tegema. Euroopa Liidus olemine on pidev otsustamine ja valikute tegemine siin, Tallinnas. Ning oma otsuste ja valikute argumenteeritud põhjendamine Brüsselis.“

Kümme aastat tagasi täitus Eesti üks suur soov ja eesmärk – Eesti sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks. Suur töö oli tehtud, kuid veel suurem töö ootas ees, sest liikmeksolek tähendab aktiivset osalust, kaasamõtlemist, vastutust. Meie esmaseks ülesandeks on olnud Eesti ja kogu Euroopa huvide nimel töötamine nii Eestis, Brüsselis kui kõigis liikmesriikides. ELi töö- ja otsustusprotsessis osalemine on oma olemuselt pidev läbirääkimine. Liitumisläbirääkimiste ajal kandis läbirääkimiskoormat meie läbirääkimisdelegatsioon, pärast liitumist muutusid kõik meie esindajad ligi 200 ELi töögrupis Eesti nimel läbirääkijateks.

***

Kiiresti selgus, et Eesti rahvatarkus „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ ELis ei kehti, vaid pidevalt tuleb rääkida Tallinnas, Brüsselis ja Euroopa Liidu pealinnades: selgitada välja meie huvid konkreetsetes küsimustes, rääkides kodus huvigruppide, ametkondadega; selgitada oma seisukohti teiste liikmesriikide,Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajaile. Võtmeküsimuseks on koostöö Riigikogu ja valitsuse vahel, sest meie kaitstavad seisukohad peavad olema kogu Eesti, mitte ainult valitsuse seisukohad. Väga oluline on teada komisjoni plaanidest juba nende algusfaasis, sest nii on suurem võimalus neid algatusi Eestile soovitud suunas mõjutada. Oma huve määratledes ja nende eest seistes ei tohi unustada teiste liikmesriikide huve. Tuleb leida samameelseid ja nendega koostööd teha. Eesti vaateid meile oluliste poliitikavaldkondade kujundamise juurde saame viia ka muuhulgas ELi institutsioonides töötavate eestlaste kaudu, keda eelmise aasta seisuga oli 580 (neist 360 sisulised ja 180 tehnilised töötajad). Selle eelduseks on kontaktide hoidmine ning infovahetus.

Mida on ELiga ühinemine Eestile andnud? Lühike vastus on, et vabadust, kindlust ja heaolu. Eelmise aasta Eurobaromeetri küsitluse tulemuste kohaselt peavad Eesti elanikud (65 protsenti küsitletutest) ELi kõige positiivsemaks tulemuseks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Ühinemine ELiga andis Eesti inimesele enam tegutsemisvabadust ja -ruumi. Et Eesti eksport ELi liikmesriikidesse moodustab 70–80 protsenti meie ekspordi kogumahust, on ühisturg meile ülimalt oluline. Tänu kaupade vabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule, tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete ja sortimendi vahel, paranenud on tarbijakaitse. Inimeste vaba liikumine annab meie inimestele õiguse ELi piires vabalt liikuda ning ilma piiranguteta asuda elama ja töötama ükskõik millisesse liikmesriiki. Samas on Eesti kodanikele laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse kolmandatesse riikidesse.

Eesti huvi oli liikmesoleku algaastail kõigi uutele liikmesriikidele seatud piirangute kaotamine, tänaseks oleme selle ülesande täitnud.



Loe täispikka artiklit värskest Diplomaatiast!