Urmas Paet: Eestil on vaja saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks

On kaks valdkonda, mille Eesti välisteenistus peaks lähiajal suure tähelepanu alla võtma – majandusdiplomaatia ja Arktika.

Arktika vajab Eesti riigi otsustavamat tulevikku vaatamist, sest seal toimuvad seoses kliima soojenemise ja jää sulamisega suured muutused, mis avaldavad ka meile mõju. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta ja gaasi leiukohtadele ning nende hõlvamisega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel. Näiteks Venemaa on viimase kümmekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. See puudutab sadamaid ja lennuvälju, allveelaevu, laevu ja muidugi ka isikkoosseisu.

Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. See on Euroopa ja Aasia vahel kolmandiku võrra lühem meretee kui senine peamine kaubatee lõunamerede ja Suessi kanali kaudu. Suured logistikafirmad on alustanud juba Põhja-Jäämere trassil proovisõite. Norra on aga alustanud uuringuid uue sadama rajamiseks Põhja-Norrasse, kust edasi oleks võimalik teekond Soome kaudu Helsingini, siis Helsingi-Tallinna tunnel ning seejärel Rail Balticu raudtee mujale Euroopasse ning vastupidi.