Trump ja Tillerson Foto: Kollaaž

Just uue välisministri isikust oodati märki ja selgemat aimu, millist välispoliitikat hakkab Trumpi administratsioon teostama. Paraku mingit erilist selgust ei saabunud ning pigem vastupidi – kõhklused ja ärevus on kasvanud. Trumpi üleminekutiim kinnitas, et Tillerson asub pöörama aastaid valesti juhitud USA välispoliitikat, mis on nõrgestanud USA rahvusvahelist positsiooni. Mida iganes see peaks tähendama. Teatavasti pole Rex Tillerson seni USA välispoliitikas tegev olnud, vaid on üle 40 aasta töötanud Exxoni naftakompaniis, tal on tihedad sidemed Vene presidendi Putiniga, kellelt sai kolm aastat tagasi Rahvaste Sõpruse ordeni. Tillerson on võtnud sõna Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide vastu ning sõlminud Vene Rosneftiga mitme miljardi dollari suuruse lepingu.

Seega on USA saamas otsese välispoliitilise kogemuseta välisministri ning siia konteksti sobitub ka Trumpi teade loobuda luureraportite lugemisest.

Eesti vaatest lähtuvalt on olulisim, milliseks kujunevad USA ja Euroopa suhted. Seni on USA ja Euroopa Liit suutnud kõigis olulistes Euroopa julgeolekut puudutavates tegevustes ühte sammu astuda. On need siis Iraani tuumaprogrammi vastustamine, ISISe-vastane võitlus, Süüria sõda või Venemaa suhtes kehtestatud piirangud, et mõjutada Venemaad muutma oma käitumist Ukrainas. On otsitud ja leitud tasakaalupunkti majandushuvide ja inimõiguste kaitsmise osas. Nüüd on kasvamas riskid, et majandushuvid võivad hakata varjutama neid valdkondi, mis Euroopale ja USAle viimastel aastakümnetel olulised on olnud ja mida on kaitstud näiteks arusaamaga, et ka Ukraina on riik, kel on õigus ise oma tuleviku suhtes valikud teha.

USA ja Euroopa koostöö on olnud võtmetähtsusega Euroopa julgeoleku tagamisel. Seega tuleb Euroopal panustada maksimaalselt, et Euroopa-USA suhete nõrgestumist vältida ning samas hoida tasakaalu Venemaa ning ebastabiilse laiema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika naabruses.

Me ei tea veel, mida täpselt tähendab Trumpi üleminekumeeskonna jutt aastaid valesti juhitud USA välispoliitika pööramisest. Ja juba see on problemaatiline, et vaid kuu enne uue presidendi ametisseastumist on liiga palju vastamata küsimusi liiga olulistel teemadel. Seal hulgas muidugi ka Eesti jaoks.