Urmas Paeti reportaaž Ukrainast: meist kahe lennutunni kaugusel on sõda
Mürsuaukudega lastelaager
Mariupolist vaid mõni kilomeeter idapoole väga kaunis kohas mere ääres on Širokino asula. Enne aastataguste õuduste algust oli see koht, kuhu järjest ehitati uusi kodusid, seal tegutses mitu lastelaagrit. See paik on looduslikult lihtsalt väga ilus. Nüüd on Širokino poolitatud rindejoonega. Ühel pool Ukraina armeeüksused, teisel Vene väed ja nn separatistid. Vahel paarsada meetrit eikellegimaad.
Volnovaha kontrollpunkt on taas traagiline paik, kus mõni kuu tagasi sai raketitabamuse peatunud reisibuss. Seda kurba paika tähistab lillevanikuga rist.
Volnovaha inimesed on Eestile väga tänulikud, sest meie Ukraina kultuurikeskus ja Pagulasabi on sinna toimetanud hulga humanitaarabi. Kohalike inimeste sõnul on tänu Eestile paljudel üldse midagi selga panna, sest viimaste kuude lahingutes on paljud kaotanud kogu oma vara. Nad ei jõua ära imestada, kuidas nii väike riik nagu Eesti suudab nii palju aidata.
Me saame Ukrainat aidata
Enne Ida-Ukrainasse minekut kohtusin Kiievis peaminister Jatsenjukiga. Ukrainal on väga raske. Sõjaolukord, mis neelab nii elusid kui tohutult raha. Riik on pankroti äärel ha vajaks ca 25 miljardit dollarit abi. Grivna kurss on kõvasti kukkunud. Inimeste kommunaalkulud on kordades kasvanud. Korruptsioonivastane võitlus ei ole kerge ülesanne. Suurem erastamisprotsess üritatakse lahti lükata, kuid võimalikud investorid on ärahirmutatud ja ettevaatlikud.
Venemaa saab sõja lõpetada
Ja lõpetuseks Venemaa. Venemaa mängib suurt mängu, et saada Ukraina tagasi oma mõjusfääri ja Ukraina eeskujul ka teised endised Nõukogude vabariigid, kel pole veel olnud õnne NATOsse ja Euroopa Liitu jõuda. Selles suures mängus ei pea Venemaa miskiks neid tohutuid inimkannatusi, mis Ida-Ukraina elanikele 21. sajandi Euroopas osaks on saanud.